Tootmisseisaku vähendamine hooldusel ei sõltu ainult sellest, kui kiiresti töömeeskond objektile jõuab. Seisaku pikkus kujuneb juba enne töö algust: kas puhastatav ala on läbi vaadatud, ligipääsud kokku lepitud, materjali käitlus korraldatud ja vajalik tehnika valitud. Katlas, elektrifiltris või tolmuses tootmisruumis kaotatakse aega enamasti mitte puhastamisele, vaid ootamisele, ümberkorraldustele ja käsitsi tehtavale lisatööle.
Tööstus- ja energeetikaettevõttes on hooldus vajalik töö, mitte kõrvaltegevus. Küsimus on selles, kuidas teha see ära nii, et seadmed saaksid ohutult tagasi töösse ning hooldustöö ei kasvataks kõrvalriske. Vaakumtehnoloogia aitab tuha, tolmu ja puistematerjali eemaldada kontrollitult, ilma et materjal liiguks tööala õhku või laiali kõrvalruumidesse.
Tootmisseisaku vähendamine hooldustöödel algab plaanist
Kiire töö ei tähenda kiirustamist. Hooldusjuht vajab enne seisakut selget vastust neljale küsimusele: mida puhastatakse, kui palju materjali on oodata, kust tööalale pääseb ja kuhu eemaldatud materjal suunatakse. Kui need vastused on olemas, saab valida sobiva imemisvõimsuse, vooliku pikkused, töömeeskonna suuruse ning vajaduse korral lisameetmed tolmu leviku piiramiseks.
Eriti oluline on eeltöö katlamajades ja soojusjaamades. Tuhakogus võib pärast intensiivset kütteperioodi erineda oluliselt varasemast hinnangust. Elektrifiltrite puhastusel määravad töö kestuse nii setete kogus kui ka ligipääs filtriväljadele. Ladudes ja tootmisruumides tuleb hinnata, kas puistematerjal on kuiv, niiske, paakunud või segunenud muu jäätmega. Iga selline asjaolu mõjutab töövõtet.
Hea ettevalmistus ei pea tähendama pikka koosolekut. Sageli piisab objekti ülevaatusest, fotodest, mõõtudest ja töökorralduse kooskõlastamisest. Tähtis on, et teenuse osutaja ei jõuaks kohale oletustega. Oletus tähendab objektil tavaliselt lisatunde.
Vaakumpuhastus vähendab käsitöö mahtu
Traditsiooniline kühveldamine, harjamine ja materjali käsitsi kottimine võivad väikese töö puhul olla põhjendatud. Suurema tuha-, tolmu- või puistematerjali koguse korral muutuvad need meetodid aeglaseks ning tööala püsib kauem lahti. Lisaks liigub materjal rohkem, mis suurendab koristusvajadust ja võib segada samas tsoonis tehtavaid muid hooldus- või remonditöid.
Tööstuslik vaakumpuhastus eemaldab materjali otse kogumissüsteemi. See vähendab materjali ümbertõstmise etappe ning aitab hoida käiguteed, seadmete ümbruse ja tööala puhtamana. Katla põhjast tuha eemaldamisel tähendab see vähem käsitsi teisaldamist. Elektrifiltri või suitsukanali juures tähendab see väiksemat tolmu leviku riski. Lao või punkri puhastamisel saab töötada ka kohtades, kus laaduri või tavatehnikaga manööverdamiseks ruumi ei ole.
Vaakumtehnika eelis ei ole ainult võimsus. Oluline on kontroll. Imivoolikut saab juhtida täpselt sinna, kus materjal asub, ning eemaldada seda järk-järgult ka kitsastest avadest, süvenditest ja seadmete vahelt. See on kasulik eriti siis, kui läheduses on tundlikud seadmed, kaablid või konstruktsioonid, mida mehaanilise koristusega kahjustada ei tohi.
Tööjärjekord määrab, kas seisak venib
Hooldustööde ajakavas peab puhastus olema seotud ülejäänud töödega. Kui puhastus algab liiga vara, võivad järgnevate remondi- või lammutustööde käigus tekkida uued jäätmed. Kui puhastus jäetakse päris viimaseks, seisavad teised tööd aga ootel, sest seadmele või tööpinnale ei pääse ligi.
Praktiline lahendus on jagada töö etappideks. Esmalt eemaldatakse suurem materjal ja avatakse ligipääsud. Seejärel saavad hooldus- ja remondimeeskonnad teha kontrolli, vahetuse või paranduse. Pärast nende tööde lõppu tehakse lõpp-puhastus, mille käigus eemaldatakse jääkmaterjal ja koristatakse tööala. Nii ei puhastata sama kohta mitu korda täies mahus.
Ajastus sõltub objektist. Katla seisaku ajal võib olla mõistlik töötada järjest mitmes tsoonis, et kasutada seisakuaega maksimaalselt. Tootmisruumis, kus osa liine peab jätkama tööd, tuleb puhastus korraldada tsoonide kaupa ning tolmu levikut piirata. Üht universaalset töökorraldust ei ole. Küll aga on universaalne põhimõte: puhastustöö peab toetama hoolduse kriitilist teed, mitte seda takistama.
Ligipääsud ja logistika tuleb enne läbi rääkida
Suurem osa välditavast ajakulust tekib lihtsates kohtades. Kas vaakumauto pääseb tööalale piisavalt lähedale? Kas voolikute trass ei sulge liiklusteed ega häiri tõstetöid? Kas väravad, lukud, saatjad ja tööload on kokkulepitud? Kas eemaldatud materjali vastuvõtt või edasine käitlus on määratud?
Kui voolik tuleb vedada läbi pika koridori, üle mitme tasapinna või aktiivse tootmisala, tuleb see kohe tööplaani sisse arvestada. Mõnikord on parim lahendus teha töö lühemate vahetustena või ajal, mil piirkonnas on vähem liiklust. Mõnikord tasub kasutada rohkem inimesi voolikute juhtimiseks ja tööala turvamiseks. See võib näida lisakuluna, kuid võib hoida ära pikema seisaku või töökorralduse häirimise.
Ohutus ja puhtus ei ole eraldi eesmärgid
Tolm, tuhk ja peen puistematerjal mõjutavad korraga nii tööohutust, seadmete seisukorda kui ka töö kiirust. Kui materjal jääb põrandatele, käiguteedele või seadmete pindadele, suureneb libisemise, tolmukoormuse ja edasise saastumise risk. Kui puhastus tehakse hooletult, võib peen tolm kanduda ventilatsiooni, elektriseadmeteni või kõrvalasuvatesse ruumidesse.
Seetõttu ei ole mõistlik valida töömeetodit ainult kõige madalama algse hinna järgi. Oluline on võrrelda kogu töö mõju: mitu inimest on vaja, kui kaua ala on hõivatud, kui palju jääb järelkoristust ning milline on kahjustus- või tolmuleviku risk. Väikese mahuga, kergesti ligipääsetava materjali puhul võib lihtsam meetod olla piisav. Mahukate või keerukate tööde puhul annab spetsialiseeritud vaakumtehnika sageli ajas ja tööpuhtuses selge eelise.
Lundeksi tööstusliku puhastuse tööde eesmärk on eemaldada materjal kontrollitult ning jätta tööala järgmiseks hooldusetapiks kasutuskõlblikku seisu. See tähendab, et töö ei lõpe ainult materjali väljatõmbamisega. Samavõrd oluline on, et ligipääsud, seadmete ümbrus ja liikumisalad oleksid pärast tööd puhtad.
Millal tasub puhastus teha enne planeeritud seisakut?
Kõiki puhastustöid ei pea tegema täieliku tootmisseisaku ajal. Ladude põrandate, tootmisruumide servaalade või väliste kogumisalade puhastus võib sageli toimuda enne põhihooldust. Nii jääb seisaku ajaks ainult see töö, mis nõuab seadme seiskamist, avamist või ohutusmeetmeid.
Ka katlamaja puhul saab osa ettevalmistusest teha varem. Tööala saab vabastada kõrvalistest materjalidest, paika saab panna voolikute liikumistee ning kooskõlastada jäätmete käitluse. Kui seisak algab, ei kuluta meeskond aega nende küsimuste lahendamisele.
Samas ei tohi eelpuhastus häirida tootmist ega minna vastuollu objekti ohutusnõuetega. Kuuma seadme, töötava transpordisüsteemi või piiratud ligipääsuga ala puhul tuleb töö aeg valida koos objekti vastutava töötajaga. Kiireim lahendus on ainult siis hea, kui see on ka ohutu ja teostatav.
Märgid, et puhastuse maht on alahinnatud
Hooldusplaani tasub üle vaadata, kui tolmukiht taastub kiiresti, tuhakogused on kasvanud, liikumisteed kitsenevad puistematerjali tõttu või seadmete ümbruse koristamine võtab töötajatelt järjest rohkem aega. Samuti on selge signaal korduv olukord, kus remondimeeskond peab enne oma töö algust ise puhastama.
Sellisel juhul ei pruugi probleem olla ainult puhastuse sageduses. Võib-olla on puhastus tehtud vales järjekorras, liiga väikese võimsusega või alal, kuhu materjal pidevalt tagasi kandub. Põhjuse leidmine aitab järgmise seisaku realistlikumalt kavandada.
Järgmise hooldusakna eel tasub tööala koos teenuse osutajaga läbi käia ja panna paika täpne tööjärjekord. Kui materjali hulk, ligipääsud ja ohutuspiirangud on enne seisakut selged, saab puhastusmeeskond alustada tööd kohe ning teie hooldusmeeskond saab keskenduda seadmele, mitte tolmu ja tuha ümbertõstmisele.