Tolm ei ole tootmisruumis lihtsalt koristusküsimus. See koguneb seadmete peale, liigub õhuvooluga raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse ning võib häirida nii tootmist kui ka hooldustöid. Tootmisruumi tolmu eemaldamine ohutult tähendab, et materjal eemaldatakse kontrollitult, tööala jääb puhtaks ja töötajad ei puutu asjatult kokku tervist või tuleohutust mõjutava tolmuga.
Katlamajades, soojusjaamades ja tootmisettevõtetes tuleb puhastust vaadata osana töökindlusest. Kui tolm, tuhk või muu puistematerjal jääb pikaks ajaks pindadele, võivad ummistuda ventilatsiooniavad, halveneda ligipääs seadmetele ning pikeneda järgmine hooldusseisak. Kiire lahendus harja või suruõhuga võib näida odav, kuid sageli kannab see probleemi lihtsalt ruumi järgmisse nurka.
Millal muutub tolm tootmisriskiks?
Tolmu kogunemise mõju sõltub materjalist, kogusest ja asukohast. Põrandal olev puistematerjal suurendab libisemise ning komistamise ohtu. Seadmete, kaablikanalite ja konstruktsioonide peal olev tolm raskendab visuaalset kontrolli ja võib mõjutada jahutust. Filtrite, katelde ning konveierite läheduses muutub puhastus sageli vajalikuks juba selleks, et hooldusmeeskond pääseks tööle.
Eraldi tähelepanu vajavad põlevad või peened tolmud. Puidu-, vilja-, sööda-, plasti-, metalli- ja mõne keemilise materjali tolm võib teatud tingimustel tekitada plahvatusohu. Siin ei piisa üldisest koristusrutiinist. Enne töö alustamist tuleb hinnata materjali omadusi, võimalikku süttimisallikat, tööala tsoonijaotust ning kasutada olukorrale sobivat tehnikat ja töökorraldust.
Risk ei teki ainult nähtavast tolmukihist. Peen fraktsioon võib paikneda taladel, torustikel, kaablikandikutel ja seadmekorpuste taga. Kui see hiljem õhuvoolu, vibratsiooni või hooldustöö käigus liikuma hakkab, jõuab tolm taas töötsooni. Seetõttu on oluline puhastada mitte ainult põrand, vaid ka kogunemiskohad, kuhu tavapärase igapäevase koristusega ei pääse.
Tootmisruumi tolmu eemaldamine ohutult algab töö ettevalmistusest
Enne imuri käivitamist tuleb selgeks teha, mida eemaldatakse ja kuhu materjal pärast töö lõppu läheb. Tuhk, mineraalne tolm, puidutolm ja tootmisjääk ei käitu ühtemoodi. Materjali niiskus, temperatuur, osakeste suurus ning võimalik ohtlikkus määravad nii kasutatava vaakumseadme, filtratsiooni kui ka kogutud materjali käitluse.
Töö ettevalmistusse kuulub ka ligipääsu kontroll. Puhastatav ala võib asuda katla all, laoruumis, elektrifiltri juures, kõrgemal platvormil või kitsas seadmevahes. Vaakumvoolikud võimaldavad materjali eemaldada kaugemalt, ilma et tööalale peaks tooma suure hulga käsitöövahendeid või sõidutehnikat. See vähendab konstruktsioonide, torustike ja teiste tundlike seadmete kahjustamise riski.
Enne tööde algust lepitakse kokku seadmete seisund ja vajalikud ohutusmeetmed. Vajadusel eraldatakse energiad, märgistatakse tööala, piiratakse kõrvaliste isikute liikumist ning kontrollitakse kuumade pindade olemasolu. Kui puhastus toimub tootmise kõrval või lühikese seisaku ajal, tuleb tööjärjekord kavandada nii, et puhastusmeeskond ei takistaks hooldus- ega remonttöid.
Miks vaakumtehnoloogia on tavameetoditest puhtam?
Kuiva tolmu pühkimine ja suruõhuga laialipuhumine tõstavad osakesed uuesti õhku. See tähendab, et osa materjalist kandub ventilatsiooni, seadmetele või kõrvalruumidesse. Eriti problemaatiline on see peene tuha ja filtritolmu puhul, mis levib kiiresti ning nõuab hiljem uut puhastusringi.
Tööstuslik vaakumtehnoloogia kogub materjali suletud süsteemi. Tolm, tuhk ja puistematerjal liiguvad vooliku kaudu kogumismahutisse, mitte ruumi õhku. Õige võimsuse, filtrite ja otsikutega saab eemaldada materjali nii põrandatelt, süvenditest, seadmete ümbrusest kui ka raskesti ligipääsetavatelt pindadelt.
See ei tähenda, et üks imur sobib igale objektile. Väiksema kuiva tolmu jaoks võib piisata kompaktsemast tööstuslikust vaakumseadmest. Suurema tuha- või puistematerjali koguse, pika voolikutee või keeruka ligipääsu korral on vaja suurema jõudlusega vaakumtehnikat. Plahvatusohtliku tolmu puhul peab kogu lahendus vastama objekti riskidele, sealhulgas maanduse, filtreerimise ja sobiva seadmeklassi nõuetele.
Töökorraldus, mis hoiab seisaku lühikesena
Puhastustöö kiirus ei sõltu ainult imuri võimsusest. Sageli kulub aeg materjali käsitsi kokkuajamisele, ligipääsude vabastamisele või sellele, et kogutud jäägile pole eelnevalt määratud käitlusviisi. Hea tööplaan vähendab neid katkestusi.
Praktikas tasub jagada töö etappideks: esmalt eemaldatakse suurem kogus ja vabad puistematerjali kuhjad, seejärel puhastatakse seadmete ümbrus, konstruktsioonid ning tööks vajalikud käiguteed. Viimasena kontrollitakse, kas ventileeritavad avad, hooldusluugid ja ligipääsud on puhtad. Selline järjekord aitab vältida olukorda, kus juba puhastatud ala määrdub järgmise tööetapi käigus uuesti.
Plaanilise hoolduse puhul on mõistlik siduda puhastus teiste seisakutöödega. Katla tuhapuhastus, elektrifiltri puhastus või katlamaja lao puistematerjali eemaldamine enne remonti annab hooldusmeeskonnale parema ligipääsu ning vähendab aega, mis kulub töökoha ettevalmistamisele. Kui tootmise seisak on lühike, tuleb tehnika, voolikutee ja kogumismahuti lahendus paika panna juba enne objekti sulgemist.
Lundeks kasutab sellistes töödes spetsialiseeritud vaakumtehnoloogiat, et eemaldada tuhk, tolm ja puistematerjal kontrollitult ning hoida tööala pärast puhastust kasutusvalmis.
Levinud vead tolmu eemaldamisel
Esimene viga on puhastada ainult nähtavat põrandapinda. See jätab tolmu konstruktsioonidele ja seadmete taha, kust see liigub peagi tagasi tööalale. Teine viga on kasutada suruõhku kohtades, kus tolmu levikut ei saa täielikult kontrollida. Kolmas on valida seadmed ainult mahuti suuruse järgi, arvestamata materjali omadusi, vajalikku imemisvõimsust ja filtratsiooni.
Probleeme tekitab ka see, kui puhastust tehakse ilma tootmisprotsessi tundmata. Näiteks võib valesti paigutatud voolik takistada liikumisteed, kahjustada tundlikku detaili või takerduda liikuvate seadmete läheduses. Tööala peab olema juhitud samamoodi nagu iga teine hooldustöö: vastutus, piirid, ligipääsud ja töö lõpetamise kriteeriumid peavad olema selged.
Samuti ei tohi segi ajada tavajäätmeid ja tootmisjääke, mille käitlemiseks kehtivad eritingimused. Kogutud materjali käitlus tuleb kokku leppida enne puhastuse algust. Nii ei jää täis mahuti objektile ootama ega teki olukorda, kus kiire puhastustöö lõpeb jäätmekäitluse tõttu viivitusega.
Kontroll pärast puhastust
Hea tulemus ei ole ainult visuaalselt puhas põrand. Pärast töö lõppu tuleb kontrollida, kas eemaldatud on ka ohtlikud kogunemiskohad, kas ligipääsud on vabad ning kas seadmete ümbruses ei ole lahtist materjali. Vajadusel dokumenteeritakse tööala seisukord, eemaldatud materjali kogus ja tähelepanekud järgmise hoolduse jaoks.
Kui samasse kohta koguneb tolm kiiresti tagasi, ei pruugi lahendus olla sagedam koristamine. Põhjus võib olla lekkiv konveier, kulunud tihend, puudulik kohtäratõmme või ebasobiv materjali käitlemise viis. Puhastustöö annab sageli esimese selge märgi, kus protsess vajab tehnilist parandust.
Ohutu puhastus algab õigel ajal, mitte siis, kui hooldusruum on juba raskesti läbitav või seade nõuab erakorralist seisakut. Kui tööala, materjal ja vajalik tehnika on enne läbi mõeldud, saab tolmu eemaldada puhtalt, kontrollitult ja tootmise jaoks mõistliku ajakuluga.