Katlamaja põrandal olev tuhk, elektrifiltri kambritesse kogunenud peentolm või tootmislae konstruktsioonidele ladestunud materjal ei ole lihtsalt koristusküsimus. Kui on vaja teada, kuidas eemaldada tööstustolmu vaakumiga, tuleb alustada tolmu omadustest, tööala ligipääsust ja tootmise töörežiimist. Õige vaakumtehnoloogia võimaldab materjali eemaldada kontrollitult, vähendada tolmu levikut ning hoida hooldusseisaku võimalikult lühikesena.
Tööstuskeskkonnas ei anna harja, suruõhu ega tavapärase põrandaimuriga sageli soovitud tulemust. Need võivad peentolmu üles keerutada, saastada kõrvalruume ja suurendada töötajate kokkupuudet ohtlike osakestega. Vaakumiga eemaldatakse materjal otse kogunemiskohast suletud voolu kaudu kogumismahutisse. See on praktiline lahendus tuha, peentolmu, puistematerjali ja tootmisjääkide eemaldamiseks kohtades, kus käsitöö oleks aeglane või tekitaks lisariski.
Miks tööstustolmu ei tohi lihtsalt üles keerutada?
Tööstustolm ei ole ühesugune. Katlamajas võib tegemist olla tuha ja põlemisjääkidega, tootmises mineraalse tolmu, puiduosakeste, graanulite, metallitolmu või muu puistematerjaliga. Osa materjale on lihtsalt määrivad, osa võivad ärritada hingamisteid, kahjustada seadmeid või teatud tingimustel tekitada plahvatusohu.
Suruõhuga puhastamine näib algul kiire: tolm liigub pinnalt ära. Tegelikult liigub see enamasti ruumiõhku, ventilatsioonisüsteemi, seadmete vahele ja töötajate hingamistsooni. Hiljem ladestub sama materjal uuesti pindadele. Kuiv harjamine tekitab sarnase probleemi, eriti peene ja kuiva tolmu korral.
Tööstuslik vaakumpuhastus töötab vastupidisel põhimõttel. Materjal ei lükata eemale, vaid imetakse vooliku ja sobiva otsiku abil kogumissüsteemi. Hästi planeeritud töö vähendab järelpuhastuse mahtu, hoiab juurdepääsuteed puhtamana ning aitab hooldusmeeskonnal alustada järgmiste töödega ilma, et ruum tuleks esmalt uuesti tolmust puhastada.
Kuidas eemaldada tööstustolmu vaakumiga?
Töö algab objekti ülevaatusest. Enne tehnika kohaletoomist tuleb selgeks teha, mis materjaliga on tegemist, kui palju seda on, kus see paikneb ja kuhu kogutud materjal suunatakse. Sama oluline on hinnata ligipääsu: kas vaakumseade saab tööalale lähedale, kui pikk voolikutee on vajalik ning kas töö toimub kõrgusel, kitsas ruumis või töötava seadme kõrval.
Katelde, tuhaladude ja elektrifiltrite puhul määrab töökorra sageli seadme seiskamise ja ohutuks tegemise kord. Puhastust ei alustata enne, kui kuumad pinnad, jääksurve, liikuvad osad ja võimalikud elektriohud on kontrolli all. Kui töö toimub kinnises või piiratud ruumis, tuleb arvestada ka eraldi sisenemisloa, gaasimõõtmise, ventilatsiooni ja päästevalmidusega.
Seejärel valitakse imemisvõimsus, vooliku läbimõõt ja otsik vastavalt materjalile. Peen tolm, raske tuhk, paakunud kiht ja suureteraline puistematerjal ei käitu ühtemoodi. Liiga väikese võimsusega töö venib ning voolik võib ummistuda. Liiga agressiivne töövõte võib aga kahjustada tundlikku seadet, isolatsiooni või konstruktsioonipinda. Vaakumtehnoloogia eelis on see, et tööd saab teha täpselt – eemaldada materjali soovitud kohast ilma ülejäänud ala laiali kaevamata või läbi puhkumata.
Materjali eemaldatakse üldjuhul ülevalt alla ja kaugemast punktist väljapääsu suunas. Nii ei liiguta töötajad juba puhastatud alal ega kanna tolmu jalanõude ja töövahenditega tagasi. Katla või filtri sisemuses tähendab see tööetappide kokkuleppimist hooldusmeeskonnaga. Tootmisruumis tähendab see sageli tööala eraldamist ning liikluskorralduse muutmist ajaks, mil voolikud läbivad koridore või seadmetevahelisi käike.
Kogutud tolm ei kao vaakumautost iseenesest. Jäätmekäitluse lahendus tuleb määrata enne töö algust. Materjali liigist sõltub, kas see saab minna tavapärasesse jäätmekäitlusse, vajab eraldi konteinerit või tuleb käsitleda eritingimustel. Kui tegemist on tootmisjäägi või tuhaga, ei ole mõistlik seda lihtsalt objekti teise nurka paigutada. Eesmärk on eemaldada materjal tööprotsessist tervikuna.
Millal on vaja spetsiaalset vaakumtehnikat?
Väikest ja ohutut tolmukogust võib eemaldada kohalik väljatõmme või tööstuslik tolmuimeja. Kui aga materjali on palju, tööala on suur või tolm asub raskesti ligipääsetavas kohas, muutub suure võimsusega vaakumtehnoloogia otstarbekaks. Seda kasutatakse näiteks katelde tuhapuhastusel, elektrifiltrite puhastamisel, katlamajade punkrite ja ladude tühjendamisel ning tootmishoonete põrandatele või konstruktsioonidele kogunenud puistematerjali eemaldamisel.
Eriline väärtus tuleb välja seal, kus käsitsi kühveldamine nõuaks mitut inimest ja palju tunde. Vaakumvoolik jõuab materjalini treppide, seadmete ja kitsaste läbikäikude kaudu, samal ajal kui kogumisseade võib paikneda tööalast eemal. See vähendab käsitsi teisaldamist ja vajadust vedada täis ämbreid või konteinereid läbi tootmisruumi.
Samas ei sobi iga vaakumseade iga tolmu jaoks. Süttiva või plahvatusohtliku tolmu, ohtlike kemikaalijääkide, kuuma tuha või väga abrasiivse materjali korral tuleb valida sellele riskile vastav tehnika ja töökorraldus. Siin ei tohi lähtuda ainult sellest, kas materjal liigub voolikust läbi. Arvesse tuleb võtta filtratsioon, maandus, sädemete tekke võimalus, töötajate isikukaitsevahendid ning jäätmete edasine käitlemine.
Ohutus algab töö ettevalmistusest
Puhastuse kiirus ei tohi tulla tööohutuse arvelt. Hooldusjuht või objekti eest vastutaja saab töö sujuvaks muuta juba enne puhastusmeeskonna saabumist. Töötsoon peab olema ligipääsetav, vajalikud seadmed seisatud ja tööloa nõuded selged. Kui puhastatav ala paikneb katla sees, kõrgel platvormil või piiratud ruumis, tuleb see eraldi tööplaanis välja tuua.
Tööstustolmu eemaldamisel tuleb tavaliselt läbi mõelda vähemalt neli asja:
- materjali päritolu ja võimalik ohtlikkus;
- seadmete seiskamise, lukustamise ja jahtumise kord;
- töötajate liikumine, voolikutee ning kõrvaliste isikute eraldamine;
- kogutud materjali ladustamine ja üleandmine jäätmekäitluseks.
Isikukaitsevahendid valitakse tegeliku riski järgi. Tolmumask üksi ei lahenda olukorda, kui ruumis on halb nähtavus, töötatakse kõrgusel või materjal võib sattuda silma ja nahale. Vajadusel kasutatakse hingamiskaitset, kaitseprille, kaitseriietust, kindaid ja turvajalanõusid. Kõrgemates või suletud ruumides lisanduvad kukkumiskaitse ja objekti tööohutusjuhendis nõutud meetmed.
Planeeritud puhastus vähendab seisakuid
Tolm koguneb enamasti järk-järgult, kuid probleem muutub nähtavaks alles siis, kui hooldustöö on juba keerulisem. Ummistunud kanal, tolmune elektrifilter, täitunud tuharuum või libe põrand võib sundida tootmist peatama valel ajal. Plaaniline puhastus annab võimaluse siduda töö korralise hoolduse, remondi või seisakuga.
Hea puhastusgraafik lähtub seadme koormusest, materjali hulgast ja varasemast kogemusest. Mõnes katlamajas on mõistlik teha puhastus kindla intervalliga, teises on õigem lähtuda mõõtmistulemustest, seadme töökindlusest või visuaalsest kontrollist. Liiga harv puhastus kasvatab riske. Liiga sage puhastus võib olla põhjendamatu kulu. Õige sagedus leitakse siis, kui puhastuse maht, tootmisrežiim ja seadmete seisukord on teada.
Lundeks kasutab tööstuslikus puhastuses vaakumtehnoloogiat just selliste tööde jaoks, kus puhtus, kontrollitud materjalikäitlus ja tööaja kokkuhoid on tellija jaoks olulised. Töö sisu ei ole ainult tolmu äraimemine, vaid puhastusviisi sobitamine katlamaja, soojusjaama või tootmisobjekti tegelike tingimustega.
Kui tolm hakkab mõjutama seadmete ligipääsu, tööohutust või korralise hoolduse kestust, tasub puhastus planeerida enne järgmise seisaku kujunemist hädaolukorraks. Õigel ajal tehtud vaakumpuhastus jätab tööala selliseks, et järgmine tööetapp saab alata puhtalt, ohutult ja ilma liigse käsitööta.