Katla seisak ei ole ainult hooldustöö aeg. See on periood, mil tootmine seisab, asendusvõimsust tuleb kasutada või soojuse tootmist ümber korraldada. Energiakatla hooldusseisaku lühendamise näide aitab näha, milline osa ajakulust tekib puhastusel ning mida saab muuta töökorralduse ja sobiva tehnikaga.
Katla, tuhaladestuste ja elektrifiltri puhastus ei ole kõrvaltegevus enne remonti. See määrab sageli, millal saavad tööd alustada ülevaatajad, keevitajad, isolatsioonitööde tegijad ja seadme valdaja. Kui tuhk eemaldatakse aeglaselt, tolm liigub hoonesse või tööala tuleb mitu korda ümber korraldada, pikeneb kogu seisak – mitte ainult puhastuse etapp.
Allolev näide kirjeldab tüüpilist plaanilist hooldusseisakut. Tegemist ei ole universaalse ajagraafikuga, sest katla suurus, kütus, ladestuste kogus, ligipääsud ja ohutusnõuded on objektiti erinevad. Küll aga näitab see loogikat, mille järgi seisakuaega vähendada.
Lähteolukord: puhastus hoiab järgmisi töid kinni
Soojusjaama energiakatel peatatakse plaaniliseks hoolduseks. Enne tehnilise ülevaatuse ja remonditööde algust tuleb eemaldada kollektoritest, suitsugaasikäikudest, punkritest ning katlaruumi põrandatelt kogunenud tuhk ja tolm. Vajadusel puhastatakse ka elektrifiltri punkrid ja ligipääsetavad pinnad.
Varasemas töökorralduses koguti osa tuhast käsitsi kottidesse või väiksemate seadmetega. Materjali tuli vedada läbi hoone, ajutiselt ladustada ja hiljem ära transportida. Iga ümbertõstmine lisas aega ning tekitas võimaluse, et peen tolm satub käiguteedele, seadmetele või ventilatsiooniavadesse.
Sellises olukorras ei määranud seisaku pikkust ainult puhastustöö kiirus. Aega kulus ka tööala ettevalmistusele, jäätmete käitlusele, tolmuste pindade järelpuhastusele ja töökoha üleandmisele järgmisele töövõtjale. Kui puhastust ei tehtud ühtse töövoona, tekkisid pausid: üks meeskond ootas teise järel, jäätmed takistasid liikumist ning osa ruume tuli korduvalt puhastada.
Energiakatla hooldusseisaku lühendamise näide töökorralduses
Näites on eesmärk vabastada katla hooldusala võimalikult kiiresti, ilma et kiiruse arvelt kannataks tööohutus või puhastuse kvaliteet. Lahendus ei seisne lihtsalt suurema tööjõu saatmises objektile. Oluline on, et tuhk liiguks tekkekohast kogumismahutisse ühe tööetapina ning tööala jääks samal ajal puhtaks.
Enne seisaku algust lepitakse tellijaga läbi puhastatavad tsoonid, ligipääsud, materjali hinnanguline kogus ja jäätmete käitlus. Samuti kontrollitakse, kuhu saab paigutada vaakumtehnika, milliseid voolikuteid kasutada ning kuidas hoida vabana avariiväljapääsud ja muud liikumisteed. See ettevalmistus tundub lihtne, kuid seisaku ajal tehtuna kulutab see väärtuslikke tunde.
Pärast seadme ohutusse seisundisse viimist alustatakse puhastust suurema kogunemisega kohtadest. Vaakumtehnoloogia võimaldab koguda tuha ja puistematerjali otse punkrist, käigust või põrandalt suletud süsteemi. Materjali ei pea esmalt põrandale tõstma, kottidesse pakkima ja seejärel eraldi välja vedama.
Töö käigus saab puhastada järjestikku eri tsoone. Kui üks katlaosa on nõutud tasemel puhastatud, saavad ülevaatus- või remonditööd seal alata, samal ajal kui puhastusmeeskond jätkab järgmises alas. See eeldab selget tsoonide jaotust ning pidevat kooskõlastust objekti vastutava juhiga. Kõiki töid korraga avada ei ole alati mõistlik, eriti kui ligipääsud on kitsad või eri tööde riskid kattuvad.
Näiteks võib varasema käsitöömahuka meetodi puhul kuluda katla ja lähiümbruse puhastamisele kaks tööpäeva, millele lisandub järelkoristus ja materjali väljavedu. Vaakumpuhastusega ning ette valmistatud logistika korral võib sama töömaht olla lõpetatud ühe pikema töövahetuse või umbes ühe tööpäevaga. Tegelik ajavõit sõltub eelkõige tuhakogusest ja sellest, kas materjal on kuiv, paakunud või niiske.
Ajavõit ei tähenda, et iga katelt saab puhastada poole kiiremini. Tihedalt paakunud ladestus võib vajada mehaanilist lahtilõhkumist või muud eelnevat tööd. Kui objektil on piiratud ligipääs, võivad voolikute pikkus, kõrguste vahed ja tööohutuse korraldus mõjutada tootlikkust rohkem kui masina võimsus. Vaakumtehnika väärtus seisneb selles, et pärast materjali vabastamist saab selle kiiresti ja kontrollitult eemaldada.
Miks puhas tööala aitab seisakut lõpetada
Hooldusseisak lõpeb alles siis, kui seade on kontrollitud, suletud, töökoht korrastatud ja käivituseks valmis. Seetõttu ei piisa sellest, et nähtav tuhk on katlast välja viidud. Põrandatele, konstruktsioonidele ja lähedalasuvatele seadmetele jäänud tolm võib tähendada lisatööd, piirata kontrollimist või tekitada käivituse eel uusi koristusülesandeid.
Vaakumtehnoloogiaga puhastamisel väheneb lahtise materjali ümberlaadimine. See aitab hoida käiguteed vabana ning vähendab tolmu levikut. Väiksem puhastamisvajadus pärast põhitööd tähendab, et järgmised töövõtjad saavad alustada ettenähtud ajal ja objekti üleandmine on selgem.
Tööohutuse seisukohalt on oluline ka käsitöö mahu vähendamine. Tuhka ei pea samas ulatuses labidaga koguma, kottidesse tõstma ega treppidel või kitsastes käikudes vedama. See ei kõrvalda kõiki riske – tööpiirkonna eraldamine, isikukaitsevahendid, kuumade pindade kontroll ja tööloa nõuded jäävad vajalikuks. Küll aga vähendab see tolmuse materjali käsitsemisest tulenevat koormust ja komistamisriski.
Seisaku lühendamine algab enne katla seiskamist
Kõige kallimad viivitused tekivad sageli enne esimese vooliku paigaldamist. Kui puhastuse maht on hinnatud liiga üldiselt, ligipääsud on läbi mõtlemata või jäätmete vastuvõtt on korraldamata, tuleb seisaku ajal lahendada küsimusi, mis oleks saanud kinnitada varem.
Hooldusjuhi jaoks tasub puhastust planeerides läbi käia vähemalt viis asja: puhastatavad tsoonid, ligipääsud ja voolikuteed, eeldatav tuha kogus, tööde järjekord ning jäätmete käitlus. Kui katlas on teadaolevalt paakunud ladestusi või niisket tuhka, tuleb see samuti kohe välja tuua. Nii saab valida õige töömeetodi, arvestada tegeliku ajakuluga ja vältida olukorda, kus puhastust alustatakse valede eeldustega.
Kasulik on siduda puhastus remondigraafikuga, mitte käsitleda seda eraldi tellimusena. Kui on teada, millises piirkonnas peab ülevaatus algama esimesena, saab puhastus suunata samasse järjekorda. Kui mõni tsoon jääb remondist välja, ei ole alati põhjendatud seda seisaku kriitilises faasis sama põhjalikult puhastada. Otsus sõltub seadme seisundist, tulevasest hooldusplaanist ja ohutusest.
Millal vaakumpuhastus annab suurima efekti
Suurim kasu tekib siis, kui eemaldatav materjal on peen, lahtine ja mahukas ning käsitsi väljavedu tähendaks palju korduvaid tõsteid. Katelde tuharuumid, punkrid, elektrifiltrite alumised osad, katlamajade põrandad ja ladustatud puistematerjal on tüüpilised töökohad, kus töövoog muutub märgatavalt kiiremaks.
Meetod sobib hästi ka kohtadesse, kus puhtus on osa töö kvaliteedist. Näiteks elektrifiltri või katla läheduses ei ole eesmärk ainult materjal eemaldada, vaid hoida ära selle kandumine tundlikele seadmetele ja käiguteedele. Samal põhjusel on vaakumpuhastus praktiline kitsastes või keeruka ligipääsuga tehnoruumides.
Lundeks kasutab tööstuslikus puhastuses vaakumtehnoloogiat just selliste tööde tegemiseks: tuha, tolmu ja puistematerjali eemaldamiseks kateldest, elektrifiltritest, ladudest ning tootmisruumidest. Töömeetod valitakse objekti järgi, sest iga seisak on seotud konkreetse seadme, töökorralduse ja ajagraafikuga.
Hooldusseisaku lühendamine ei tähenda puhastuse etapi vahelejätmist. See tähendab, et puhastus tehakse õigel ajal, õiges järjekorras ja sellise tehnikaga, mis ei tekita järgmisele tööetapile uut koristus- või ohutusprobleemi. Kui katla hooldusala saab kiirelt puhtaks ja järgmine meeskond pääseb tööle kokkulepitud ajal, on seisaku lühendamine juba mõõdetav tulemus.