6 märki katla puhastusvajadusest tööstuses

Katla puhastusvajadus ei alga tavaliselt hetkel, kui seade enam nõutud koormust ei anna. See annab endast märku varem: tuhk koguneb tavapärasest kiiremini, tõmme muutub ebastabiilseks, kütusekulu kasvab või katlaruumis levib peentolm. Need 6 märki katla puhastusvajadusest aitavad hooldusjuhil otsustada, kas töö saab oodata järgmist plaanilist seisakut või tuleb puhastus korraldada esimesel võimalikul ajal.

Katla sisepindade, suitsukanalite, tuhaväljastuse ja elektrifiltrite seisukord mõjutab korraga tootmise töökindlust, energiakulu ning töökeskkonna ohutust. Üksik märk ei tähenda alati kiiret seiskamist. Mitme sümptomi koos esinemine on aga selge põhjus katla seisukorda kontrollida ja puhastust planeerida.

6 märki katla puhastusvajadusest

1. Kütusekulu kasvab ilma selge töörežiimi muutuseta

Kui sama soojuskoormuse saavutamiseks kulub varasemast rohkem kütust, tasub lisaks põletusrežiimile ja kütuse kvaliteedile kontrollida ka katla puhtust. Tuhk ja tahm moodustavad soojusülekandepindadele kihi, mis takistab soojuse liikumist põlemisgaasidest vette või aururingi. Katel töötab edasi, kuid sama tulemuse saavutamiseks tuleb põletada rohkem kütust.

Kütusekulu muutust tuleb hinnata võrreldavates tingimustes. Välisõhu temperatuur, toodangu maht, kasutatav kütus ja koormus mõjutavad näitu samuti. Kui muutus püsib mitme töötsükli jooksul ning muud põhjused ei selgita seda, võib puhastamata soojusvahetuspind olla üks peamisi kadude allikaid.

2. Suitsugaaside temperatuur tõuseb

Kõrgem suitsugaaside temperatuur pärast katelt või soojusvahetit viitab sageli sellele, et soojus ei jõua enam vajalikus mahus süsteemi üle kanduda. Selle asemel liigub osa kasutatavast energiast koos suitsuga korstna suunas. Mida paksem on tuha- või tahmakiht, seda selgem võib olla temperatuuri erinevus võrreldes tavapärase töörežiimiga.

Temperatuuri näitu ei tasu vaadata eraldi. Mõistlik on võrrelda seda varasemate andmete, katla koormuse ja kütuse niiskusega. Kui näit liigub ülespoole koos kasvava kütusekuluga, on puhastusvajadus tõenäoline. Õigeaegne puhastus aitab vältida olukorda, kus energiakadu koguneb märkamatult terve kütteperioodi jooksul.

3. Tõmme on nõrk või ebastabiilne

Katla stabiilne põlemine sõltub õhu ja suitsugaaside takistusteta liikumisest. Tuhk, lendtuhk ja peentolm võivad ahendada suitsukanaleid, ummistada restide või õhukanalite piirkondi ning koormata filtrisüsteeme. Tulemuseks on muutuv alarõhk, ebaühtlane põlemine või vajadus ventilaatorite tööd tavapärasest rohkem korrigeerida.

Nõrgal tõmbel võib olla ka muid põhjuseid, näiteks ventilaatori kulumine, siibrite vale asend või automaatika häire. Seepärast ei ole mõistlik puhastust tellida ainult ühe rõhunäidu alusel. Kui tõmbeprobleemidega kaasneb nähtav tuhakogunemine, kõrgem suitsugaaside temperatuur või raskused soovitud koormuse hoidmisel, tuleb katla ja gaasitee puhtus kindlasti üle vaadata.

4. Tuhka ja tolmu koguneb tavapärasest rohkem

Tuhakihi kasv kolde-, konvektiiv- või suitsukanalite osas on kõige otsesem puhastusvajaduse märk. Sama kehtib katlamaja põrandatele, seadmete peale või ladude piirkonda koguneva peentolmu kohta. Tolm ei ole ainult koristusküsimus. See võib liikuda ventilatsiooni kaudu, sattuda liikuvatele osadele ja halvendada töötingimusi piirkondades, kus tehakse hooldust või liiguvad töötajad.

Katlaruumis nähtav tolm võib viidata lekkivatele ühendustele, puudulikule tuha transpordile või filtrisüsteemi koormusele. Põhjus tuleb enne puhastust või puhastuse käigus kindlaks teha. Vastasel juhul eemaldatakse tagajärg, kuid sama materjal koguneb lühikese aja jooksul tagasi.

5. Elektrifiltri või filtreerimissüsteemi näitajad halvenevad

Elektrifilter ja muud tolmueraldussüsteemid töötavad usaldusväärselt ainult siis, kui kogunenud materjal eemaldatakse ettenähtud korras ning seadme sisemised pinnad ei ole liigselt koormatud. Suurenev rõhukadu, häired tuha väljastuses, ebaühtlane töö või nähtavad tolmulekked võivad näidata, et süsteem vajab puhastust ja tehnilist kontrolli.

Filtri puhastamisel tuleb arvestada seadme konstruktsiooni, juurdepääsude ja eemaldatava materjali omadustega. Kuiv lendtuhk liigub kergesti õhku ning tavapärane käsitsi koristamine võib paisata seda tööalale juurde. Vaakumtehnoloogia võimaldab materjali eemaldada kontrollitult, vähendades tolmu levikut ja puhastustöö järel tehtava koristuse mahtu.

6. Hooldustööd võtavad rohkem aega ja seisakud pikenevad

Kui tavapärane ülevaatus muutub iga korraga mahukamaks, luugid ja kanalid vajavad enne kontrolli tühjendamist või töötajad peavad ligipääsude avamiseks eemaldama paksu tuhakihi, on puhastus juba hooldusgraafikust maha jäänud. Sellises olukorras ei teki kulu ainult puhastusest. Pikeneb ka seadme seiskamise aeg ning suureneb võimalus, et seisaku käigus leitakse lisatöid.

Plaaniline puhastus on enamasti paremini juhitav kui kiire sekkumine rikke või töövõimsuse languse tõttu. Töö saab siduda kavandatud hooldusaknaga, valmistada ette juurdepääsud ja materjali vastuvõtu ning kooskõlastada tööohutusmeetmed. See ei tähenda, et puhastada tuleb alati kindla kalendripäeva järgi. Sobiv intervall sõltub katla tüübist, kütusest, töökoormusest, filtrite lahendusest ja varasemast kogemustest.

Millal piisab jälgimisest ja millal tuleb puhastus planeerida?

Ühe näidu muutus ei ole alati kiire töö põhjus. Näiteks võib kütusekulu kasvada kütuse niiskuse tõttu ning suitsugaaside temperatuuri mõjutada koormuse muutus. Kui aga korraga esineb mitu tunnust – kasvav kütusekulu, kõrge suitsugaaside temperatuur, ebastabiilne tõmme ja nähtav tuhakogunemine -, ei ole mõistlik oodata järgmise suurema seisakuni ilma olukorda hindamata.

Praktiline lähenemine on siduda katla puhastus tööandmete jälgimisega. Hoolduspäevikusse tasub kanda kütusekulu, suitsugaaside temperatuur, rõhu- ja tõmbenäidud, tuha kogus ning tehtud puhastustööd. Nii muutub muutus nähtavaks enne, kui see jõuab tootmist või soojusvarustust mõjutada.

Samuti tuleb eristada katla sisepuhastust katlamaja üldisest tolmueemaldusest. Mõlemad on vajalikud, kuid nende eesmärk on erinev. Katla ja suitsukanalite puhastus aitab taastada seadme töötingimused. Katlamaja, tuhaladude ja tootmisruumide tolmu eemaldamine aitab hoida tööala puhtana, vähendada peentolmu levikut ning tagada hooldusmeeskonnale ohutuma ligipääsu.

Puhastustöö tuleb ette valmistada nagu tehniline hooldus

Tõhus puhastus algab enne vaakumseadme objekti jõudmist. Tuleb määrata puhastatavad alad, kontrollida ligipääse, hinnata tuha või puistematerjali kogust ning leppida kokku seadme seisak ja tööohutuse korraldus. Vajaduse korral tuleb arvesse võtta kuuma tööala, piiratud ruumi, kõrgustes töötamist ning materjali edasist käitlemist.

Vaakumtehnoloogia eelis on materjali eemaldamine otse kogumisseadmesse. See vähendab käsitsitööd, tolmu kandumist ruumidesse ja riski kahjustada puhastatava ala lähedal olevaid seadmeid. Eriti oluline on see elektrifiltrite, katelde sisemiste osade, tuhaladude ning kitsaste või keeruka ligipääsuga tootmisalade puhul. Lundeks kasutab selliste tööde tegemiseks tööstuslikku vaakumtehnoloogiat, et puhastus toimuks kontrollitult ja tööala jääks võimalikult puhas.

Puhastus ei asenda remonti ega seadistamist. Kui töö käigus ilmneb kahjustunud vooder, lekkiv ühendus, kulunud siiber või häire tuha väljastuses, tuleb see eraldi lahendada. Puhastatud pind teeb aga vea leidmise lihtsamaks ja annab hooldusmeeskonnale tegelikust olukorrast selgema pildi.

Järgmise hooldusakna planeerimisel tasub vaadata mitte ainult kalendrit, vaid katla tegelikke tööandmeid ja puhastatavate alade seisukorda. Kui märgid on juba olemas, on kontrollitud puhastus tavaliselt väiksem töö kui ootamatu seisak.