Katlaaluse, elektrifiltri või puistematerjali lao puhastamisel ei ole tolm lihtsalt mustus, mis tuleb põrandalt ära saada. See võib sisaldada tuhka, metalle, mineraalset tolmu, põlemisjääke või muid aineid, mille sissehingamine, nahale sattumine ja keskkonda pääsemine tuleb kontrolli alla saada. Küsimus, kuidas käidelda ohtlikku tolmu, algab enne puhastustööde alustamist: tuleb teada, mis materjaliga on tegu, kus see paikneb ja milliste töövõtetega saab selle eemaldada ilma tolmupilve tekitamata.
Tööstusobjektil tähendab õige käitlus tööala ettevalmistust, sobivat kogumistehnikat, töötajate kaitset, nõuetekohast pakendamist ning jäätmete liikumise dokumenteerimist. Kiire töö ei tähenda siin kiirust iga hinna eest. Õigesti valitud vaakumtehnoloogia aitab töö teha lühema seisakuga ja jätab ruumi pärast puhastust ka päriselt kasutuskõlblikuks.
Ohtlik tolm tuleb enne eemaldamist määratleda
Kõik peenmaterjal ei ole automaatselt ohtlik jääde, kuid seda ei tohi hinnata ainult välimuse järgi. Katlamaja tuhk, filtritolm, metallitöötlemise jääk või tootmisliinilt kogunenud pulber võivad erineda nii koostise, osakeste suuruse kui ka tervise- ja tuleohu poolest. Sama objekti eri kohtades kogutud tolm võib vajada erinevat käitlust.
Lähteandmed annavad tootmisprotsessi kirjeldus, kasutatud kemikaalide ohutuskaardid, varasemad analüüsid ning vajadusel laboriuuring. Hooldusjuhil tasub enne töö tellimist üle vaadata, kas materjali koostis on teada, kas ruumis on olnud lekkeid või protsessimuudatusi ning kas tolm võib sisaldada ohtlikke aineid. Kui kindlust ei ole, tuleb lähtuda ettevaatusest kuni materjali omadused on selged.
Eraldi tähelepanu vajavad tolmud, mis võivad õhuga segunedes moodustada plahvatusohtliku segu. Selline risk võib esineda näiteks orgaaniliste ainete, söe-, puidu-, toiduainete- või teatavate metalltolmude korral. Siis ei piisa tavalisest koristusseadmest. Vajalikud on plahvatusohu hindamine, sobiv töökorraldus ja selle keskkonna jaoks ette nähtud seadmed.
Kuidas käidelda ohtlikku tolmu ilma seda õhku paiskamata
Peamine tööpõhimõte on lihtne: tolm tuleb koguda tekkekohast või võimalikult lähedalt sellele, mitte lükata, pühkida ega puhuda ruumis ringi. Kuivharjamine ja suruõhuga puhastamine võivad näiliselt kiiresti pinna puhtaks teha, kuid tegelikult viivad peenosakesed õhku, ventilatsioonisüsteemi, kõrvalruumidesse ja töötajate hingamistsooni.
Tööstuslik vaakumpuhastus võimaldab materjali suletult eemaldada katelde alt, filtrikambritest, seadmete vahelt, konveierialadelt ja ladudest. Vaakumvoolikuga saab töötada kohtades, kuhu laaduri või käsitsi koristusega hästi ligi ei pääse. Samal ajal liigub kogutud materjal otse kogumismahutisse, mitte läbi tööruumi õhu.
Töömeetod sõltub siiski objektist. Kuiv ja vabalt voolav tuhk võib sobida otse vaakumkogumiseks, samal ajal kui paakunud ladestus võib vajada kontrollitud lahtilõhkumist enne eemaldamist. Niiske materjali puhul tuleb arvestada mahuti täitumise, voolikute ummistumise ja materjali hilisema käitlusega. Kui tööd tehakse elektrifiltris või katla läheduses, määravad töökorra lisaks seadme seiskamine, jahutamine, lukustamine ning ligipääsuohutus.
Puhastustöö algab tööala eraldamisest
Enne töö algust tuleb piirata kõrvaliste inimeste liikumist ja hinnata, kuhu tolm võiks liikuda. Vajadusel suletakse või kaitstakse avad, ventilatsiooniavad, kaablirennid ja lähedal asuvad seadmed. Eesmärk ei ole ehitada töö ümber liigset barjääri, vaid vältida olukorda, kus ühe ruumi puhastus tekitab probleemi järgmises ruumis.
Töötajate isikukaitsevahendid valitakse tolmu omaduste ja töökoha mõõtmiste järgi. Tavaliselt tähendab see vähemalt sobivat hingamisteede kaitset, kaitseriietust, kindaid ja silmade kaitset. Kaitsevahendist ei ole kasu, kui see ei sobi töötajale või kui saastunud riietega minnakse puhkeruumi, autosse või järgmisele tööalale. Seetõttu peab töökorraldus hõlmama ka puhast tsooni, riietuse eemaldamist ja pesemisvõimalust.
Seadmed peavad vastama materjalile ja keskkonnale
Tavaline ehitustolmuimeja ei ole lahendus katlatuhale, protsessitolmule ega võimaliku plahvatusohuga alale. Seadme filter, kogumismahuti, voolikud ja tühjendusviis peavad sobima eemaldatava materjali jaoks. Peentolm nõuab tõhusat filtreerimist, et osakesed ei jõuaks väljalaskeõhuga tagasi ruumi.
Plahvatusohtlikus keskkonnas tuleb kasutada selleks sobivat vaakumtehnikat ning vältida süüteallikaid. Staatilise elektri maandus, seadmete tehniline seisukord ja töövõtted on siin sama tähtsad kui imemisvõimsus. Samuti tuleb kontrollida, et kuum tuhk või hõõguvad osakesed ei satuks kogumismahutisse. Vajadusel tuleb materjalil enne puhastust jahtuda.
Kogutud tolm on jääde, mitte töö lõpp
Pärast kogumist tuleb materjal hoida suletud ja märgistatud mahutis. Mahuti peab taluma materjali kaalu ning vältima tolmu väljapääsu teisaldamise ajal. Kui materjal võib olla ohtlik, ei tohi seda segada teadmata koostisega jäätmete, olmejäätmete ega muu tootmisjäägiga. Segamine teeb hilisema käitluse keerulisemaks ja võib suurendada nii kulusid kui ka riski.
Jäätmeliigi ja edasise käitlusviisi määramisel tuleb lähtuda materjali tegelikust koostisest ning objekti jäätmekorraldusest. Vajadusel kasutatakse jäätmekoodi määramiseks analüüsi ja pädeva käitleja abi. Korrektselt tuleb dokumenteerida, kust materjal pärineb, kui palju seda koguti, kuidas see pakendati ja kellele see üle anti. See on vajalik nii keskkonnanõuete täitmiseks kui ka hilisemaks tõendamiseks.
Eriti ranget korraldust vajavad asbesti sisaldavad materjalid ja muud eriti ohtlikud tolmud. Selliseid töid ei tohi käsitleda tavapärase tööstusliku koristusena. Vajalikud on eraldi töökorraldus, väljaõpe, eraldamine, dekontamineerimine ja nõuetele vastav jäätmekäitlus.
Plaaniline puhastus vähendab avariitöid ja seisakuid
Ohtliku tolmu probleem ei teki enamasti ühe päevaga. See koguneb katelde alla, filtritesse, seadmete peale, kaablirennidesse ja raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Mida kauem ladestus püsib, seda suuremaks muutuvad töömaht, tuleoht, seadmete ülekuumenemise võimalus ja puhastuseks vajalik seisak.
Plaaniline puhastusgraafik peaks lähtuma tootmise koormusest, materjali omadustest, seadmete asukohast ja varasematest kogemustest. Mõnel objektil on mõistlik teha lühemaid puhastusi sagedamini. Teises kohas on otstarbekas siduda põhjalik töö korralise remondi või katla seisakuga. Õiget intervalli ei määra kalendripäev, vaid tegelik tolmukoormus ja protsessi riskid.
Lundeksi tööstusliku vaakumpuhastuse tööde eesmärk on eemaldada tuhk, tolm ja puistematerjal kontrollitult ka keerukatest tootmiskeskkondadest. See vähendab käsitöö mahtu, hoiab tööala puhtamana ning aitab hooldustööd korraldada nii, et tootmise katkestus jääks võimalikult lühikeseks.
Kontroll enne tööala üleandmist
Puhastust ei saa lugeda lõpetatuks ainult siis, kui kogumismahuti on täis või põrand näib puhas. Üle tuleb kontrollida seadmete alused, konstruktsioonid, läbiviigud, ligipääsuteed ja kohad, kuhu tolm võis töö käigus liikuda. Vajadusel puhastatakse töövahendid ja kontrollitakse filtrite seisukorda enne nende järgmisele objektile viimist.
Tööala üleandmisel tasub fikseerida tehtud töö maht, kogutud materjal, jäätmete edasine liikumine ning võimalikud tähelepanekud järgmise hoolduse jaoks. Kui puhastuse käigus ilmneb ebatavaline ladestus, leke või seadmerike, tuleb see märkida kohe, mitte oodata järgmise korralise seisakuni.
Ohtliku tolmu käitlus on hästi korraldatud siis, kui materjal ei jõua töötajate hingamistsooni, kõrvalruumidesse ega keskkonda ning tööala saab pärast puhastust ohutult kasutusse võtta. Kõige mõistlikum on see töö läbi mõelda enne, kui tolmukihi eemaldamisest saab kiire avariitöö.