Elektrifiltri probleem ei alga tavaliselt hetkega. Kui küsitakse, mis ummistab elektrifiltrit, on vastus enamasti kombinatsioonis: tuha omadused muutuvad, sadestunud materjal ei liigu punkrist välja, niiskus seob tolmu või gaasivool jaguneb filtris ebaühtlaselt. Tagajärg on nähtav alles siis, kui rõhukadu kasvab, puhastussüsteem ei tööta enam tavapäraselt või heitgaasi tolmusisaldus hakkab suurenema.
Elektrifilter ei ole kottfilter, kus ummistus tähendab lihtsalt täitunud filtrikangast. Elektrostaatilises filtris laetakse tolmuosakesed elektriväljas ja need kogunevad sadestuselektroodidele. Probleem tekib siis, kui kogunenud tuhk ei eraldu piisavalt hästi, ei jõua punkrist välja või moodustab filtris ja gaasikanalites ladestusi. Seetõttu tuleb vaadata kogu ahelat: kütust, põlemist, gaasiteed, filtrit, raputussüsteemi ja tuha eemaldust.
Mis ummistab elektrifiltrit kõige sagedamini?
Tuhk, mis ei käitu ühtlaselt
Elektrifiltri töö sõltub suurel määral lendtuha osakeste suurusest, niiskusest, elektrijuhtivusest ja kleepuvusest. Kuiv ning hästi voolav tuhk eemaldub elektroodidelt ja liigub punkrisse üldjuhul lihtsamalt. Peen, niiske või suure soolade ja põlemata jääkide sisaldusega tuhk võib aga sadestuda tiheda kihina.
Eriti keeruline on olukord, kus tuha elektriline eritakistus ei sobi filtri töörežiimiga. Liiga suure eritakistuse korral ei anna osake oma laengut sadestuselektroodil piisavalt ära ning eraldumine raputamisel on ebaühtlane. Liiga väikese eritakistuse korral võib laeng kergemini kaduda ja kogumistoime väheneda. Mõlemal juhul suureneb ladestumise oht ning elektrifiltri puhastamine tuleb planeerida enne, kui probleem jõuab töökindlust mõjutada.
Kütuse vahetamine või segukütuse kasutamine on üks sagedasi põhjuseid, miks varem stabiilselt töötanud filter hakkab rohkem tähelepanu vajama. Hakkpuidu, turba, biomassi, jäätmekütuse või erineva kvaliteediga kivisöe tuhk ei ole sama koostise ega käitumisega. Töörežiim, mis sobis ühe kütusega, ei pruugi sobida järgmisega.
Niiskus, kondensaat ja madal temperatuur
Niiskus on tuha eemalduses sageli määrav tegur. Kui gaasitee temperatuur langeb kastepunkti lähedale või sellest allapoole, võib filtris ja punkrites tekkida kondensaat. Kuivast tolmust saab siis kleepuv mass, mis haakub elektroodide, punkriseinte, siibrite ja väljalaskeseadmetega.
Kondensaadi põhjuseks võib olla katla töö madalal koormusel, külma õhu juurdevool, lekked, seiskamisjärgne jahtumine või ebastabiilne töörežiim. Ka liiga külm punker võib soodustada materjali paakumist. Sellist ummistust ei lahenda üksnes raputussüsteemi sagedam käivitamine, sest algpõhjus on gaasi temperatuuri või niiskuse juhtimises.
Niiske tuhk võib moodustada punkris silla. Materjal jääb seinte vahele kandma, kuigi punkri alumine osa ja tühjendusava on tegelikult tühjad või vaid osaliselt täidetud. Väljastpoolt võib süsteem näida töötavat, kuid tuhk koguneb filtrisse edasi. Kui sild lõpuks murdub, võib korraga liikuma hakata suur kogus materjali ning koormata tuha eemaldusseadmeid.
Puudulik raputus ja kulunud siseseadmed
Elektrifiltri sadestusplaatidele kogunenud tuhk tuleb kontrollitult lahti raputada. Kui raputusmehhanism ei tööta õige sageduse, löögijõu või ajastusega, jääb tuhakihi paksus kasvama. Sama võib juhtuda siis, kui ajamid, võllid, haamrid, laagrid või ühendused on kulunud ja liikumine ei kandu kogu väljani ühtlaselt.
Liiga nõrk raputus jätab tuha plaatidele. Liiga tugev või valesti ajastatud raputus võib seevastu tõsta suure koguse tolmu hetkeks uuesti gaasivoogu ning halvendada puhastuse tulemust. Seepärast ei ole õige lahendus alati raputuse intensiivsuse suurendamine. Vajalik on kontrollida, kas kõik väljad töötavad, kas löök jõuab ettenähtud kohtadesse ning kas seadistus vastab kasutatava kütuse tuha omadustele.
Ka elektroodide ja plaatide deformatsioonid mõjutavad tööd. Viltune elektrood, lahtine detail või tuhakihiga kaetud piirkond muudab elektrivälja ebaühtlaseks. Selle tulemusel võib tekkida lokaalne sädemete teke, pingelangus või kogumistoime nõrgenemine. Sellised rikked ei pruugi esialgu peatada kogu filtrit, kuid need annavad ladestumisele aega koguneda.
Punkrite ja tuha eemaldusseadmete takistus
Filter võib seest olla täis materjali ka siis, kui elektriosa töötab õigesti. Põhjuseks on sageli tuha liikumine filtrist edasi. Ummistuse võivad põhjustada punkri külge kleepunud tuhk, tühjendusava ahenemine, rikkis kruvikonveier, rootorlukk, siiber või pneumaatilise transpordi häire.
Siin on oluline eristada kahte asja: kas tuhk ei tule plaatidelt maha või tuleb see maha, kuid ei pääse punkrist edasi. Mõlemal juhul koguneb materjal lõpuks valesse kohta, kuid vajalik töö on erinev. Esimesel juhul tuleb hinnata filtrivälju ja raputust. Teisel juhul puhastada punkrid, tühjendusseadmed ning tuha transporditee.
Tööstuslik vaakumpuhastus on eriti otstarbekas seal, kus tuhk tuleb eemaldada kontrollitult ja ilma seda ruumi uuesti laiali paiskamata. Käsitsi kühveldamine või suruõhuga puhumine võib küll näiliselt kiirendada esimest etappi, kuid tõstab tolmu õhku, suurendab töötajate kokkupuudet ning jätab materjali sageli kõrvalruumidesse ja seadmete vahele.
Elektrifiltri ummistuse varajased tunnused
Ummistus ei avaldu alati ühe kindla häirena. Hooldusjuhi jaoks on kõige kasulikum jälgida muutusi võrreldes seadme tavapärase tööga. Kui puhastusefektiivsus, elektrilised näidud või tuha väljutamine muutuvad, tasub põhjus välja selgitada enne plaanivälist seisakut.
Tähelepanu vajavad näiteks kasvav rõhukadu gaasiteel, ebatavaline tolmu väljumine korstnasse, filtriväljade pinge või voolu ebastabiilsus ning raputussüsteemi tavapärasest erinev heli. Samuti on märgid punkrite täitumisalarmid, tuha ebaühtlane väljumine ja vajadus tühjendusseadmeid tavapärasest sagedamini seiskada.
Visuaalne kontroll on vajalik, kuid seda tuleb teha alles pärast seadme nõuetekohast seiskamist, jahutamist ja ohutuks tegemist. Elektrifiltris töötamisel tuleb arvestada kõrgepinge, kuumade pindade, kukkumisohu, piiratud ruumi, tuhatolmu ja võimalike kuumade kolletega. Puhastustöö ei ole ainult materjali eemaldamine, vaid kontrollitud tööprotsess.
Kuidas elektrifiltri ummistust ennetada?
Kõige vähem tootmist häirib puhastus, mis on tehtud enne kriitilise ladestuse tekkimist. Ennetus algab tööandmete võrdlemisest: milline oli filtri tavapärane töö enne kütuse, koormuse või seadistuse muutust ja millal hakkasid näitajad kõrvale kalduma. Nii saab puhastuse siduda tegeliku vajadusega, mitte ainult kalendrikuupäevaga.
Plaanilises hoolduses tasub ühendada filtri sisepuhastus punkrite, tuha äraveotee ja lähedaste gaasikanalite kontrolliga. Kui puhastada ainult nähtav ladestus, kuid jätta tühjendusava või konveieri algus ummistuse tõttu kitsaks, kordub probleem kiiresti. Samal põhjusel tuleb vaadata üle raputusseadmete toimimine ja filtriväljade seisukord.
Temperatuurirežiimi jälgimine aitab vältida niiskusest tulenevaid ladestusi. Kui töö nõuab madalat koormust või sagedasi seiskamisi, peab hooldusplaan arvestama suurema kondensaadi- ja paakumisriskiga. Lahendus sõltub konkreetsest katlast ja kütusest – mõnel juhul piisab töörežiimi korrigeerimisest, mõnel juhul on vaja puhastada juba tekkinud ladestus ning kontrollida võimalikke õhulekkeid.
Puhastustehnika valik mõjutab nii tööaega kui ka tulemust. Vaakumtehnoloogia võimaldab tuha ja peene tolmu koguda suletult otse tekkekohast. See vähendab järelkoristust, hoiab käiguteed puhtamana ja aitab vältida materjali kandumist tagasi seadmetesse. Lundeks kasutab tööstuslikus puhastuses vaakumtehnoloogiat just selliste tuha-, tolmu- ja puistematerjalitööde tegemiseks, kus puhtus ja kontrollitud eemaldamine on osa tööohutusest.
Puhastus tuleb ajastada enne tootmishäiret
Elektrifiltri ummistus ei ole tavaliselt üksik rike, vaid märk sellest, et tuha tekkimine, sadestumine ja eemaldamine ei ole enam tasakaalus. Mida kauem materjal filtrisse, punkrisse või gaasikanalisse koguneb, seda suuremaks muutub puhastustöö maht ja seda raskem on seisakut lühikesena hoida.
Kui tööparameetrid muutuvad või tuha väljumine ei ole enam ühtlane, on mõistlik olukord üle vaadata enne järgmist koormustippu. Õigel ajal tehtud puhastus jätab hooldusakna hoolduseks, mitte avariitööks.