Katla tuharuumis ei teki probleem tavaliselt ühe suure rikkega. Risk koguneb töö käigus: põrandale ladestunud peentuhk, ummistunud tuhaväljalase, lekkiv ühendus, piiratud nähtavus ja kiirelt lähenev hooldusseisak. Tuhakäitluse riskide vähendamine katlas tähendab nende kohtade kontrolli alla võtmist enne, kui need põhjustavad töötaja terviseriski, seadmekahjustuse või plaanitust pikema seisaku.
Katlamaja hooldusjuhi jaoks ei ole tuha eemaldamine lihtsalt koristustöö. See mõjutab ligipääsu seadmetele, tuleohutust, tööohutust, puhastuse kestust ja järgnevate hooldustööde kvaliteeti. Kui tuhk liigub tööalal vabalt või eemaldatakse ebasobiva meetodiga, kandub tolm edasi käikudesse, elektriseadmete lähedusse ja ventilatsioonisüsteemi. Hilisem puhastus võtab rohkem aega ning osa riskist jääb alles ka pärast töö lõpetamist.
Kus katla tuhakäitluse riskid tegelikult tekivad?
Kõige nähtavam risk on lenduv tuhk. Kuiv peentuhk tõuseb õhku juba väikese liigutuse, õhuvoolu või käsitsi teisaldamisega. Töötaja puutub siis kokku hingamisteid ärritava tolmuga ning nähtavus kitsas ruumis halveneb. Kui tuha koostis sõltub kasutatavast kütusest, tuleb arvestada ka võimalike kahjulike ühenditega. Täpne oht tuleb hinnata konkreetse katla, kütuse ja tööprotsessi järgi.
Teine probleem on tuha kogunemine kohtadesse, kuhu igapäevaselt ei pääse. Tuhakolletes, konveierite ümbruses, punkrites, siibrite juures ja elektrifiltrite alustes võib materjal tihkuda, paakuda või moodustada takistuse liikuvatele osadele. Hoolduse alguses võib selline kogunemine tunduda väike, kuid tuha lahtivõtmisel võib korraga vabaneda suur kogus materjali.
Kolmas risk tuleb töökorraldusest. Kui puhastuse maht, ligipääsud ja materjali kogumiskoht pole enne seisakut läbi räägitud, tekib tööalal tarbetut liikumist. Tuhka tõstetakse ümber, kasutatakse ajutisi kogumislahendusi või puhastatakse sama pinda mitu korda. See pikendab seisakut ja suurendab tolmu levikut.
Tuhakäitluse riskide vähendamine katlas algab ettevalmistusest
Ohutu töö algab enne seadme avamist. Hooldusjuht peaks koos puhastustöö teostajaga üle vaatama, millised katla osad puhastatakse, kus asuvad ligipääsuluugid, millised käiguteed jäävad kasutusse ja kuhu eemaldatav tuhk suunatakse. Samuti tuleb selgitada, kas tuhk on kuiv, niiske, paakunud või segunenud muu materjaliga. Iga olukord vajab veidi erinevat töövõtet.
Katla seisund määrab, kas töö saab teha ühe etapina või tuleb puhastust jagada osadeks. Näiteks tugevalt paakunud tuhk võib nõuda esmalt kontrollitud lahtivõtmist ja alles seejärel materjali imemist. Kiirustamine ei anna siin võitu. Kui paakunud massi lõhutakse ilma eemaldust ette valmistamata, võib tööala täituda tolmuga ning ligipääs halveneb just siis, kui seda kõige rohkem vaja on.
Enne töö algust tuleb eraldada puhastatav ala muust tootmiskeskkonnast. Vajadusel piiratakse liikumist, kaetakse tundlikud seadmed ning lepitakse kokku, kes vastutab tööloa, lukustuse ja seadme ohutu seiskamise eest. Puhastusteenuse osutaja ei asenda käitaja protseduurireegleid, kuid hea ettevalmistus ühendab tehnilise puhastuse katlamaja tavapärase ohutuskorraldusega.
Kuivimemine hoiab tuha kontrolli all
Tuhka ei ole mõistlik lükata hunnikusse, kühveldada avatud anumatesse või puhuda suruõhuga pindadelt lahti. Need võtted võivad tunduda lihtsad, kuid suurendavad peentolmu levikut. Eriti problemaatilised on kitsad katlaruumid, kus õhuvahetus ja liikumisteed on piiratud.
Tööstuslik vaakumtehnoloogia võimaldab tuha võtta ära selle tekkekohast ja suunata see suletud süsteemi. See vähendab käsitsi teisaldamist, hoiab põrandad ja käiguteed puhtamana ning piirab sekundaarset tolmumist. Tulemus sõltub siiski tehnikast, vooliku pikkusest, ligipääsust ja materjali omadustest. Väga kuum tuhk, niiske materjal või suured paakunud tükid tuleb enne töö alustamist eraldi hinnata.
Vaakumtehnoloogia eelis tuleb eriti hästi esile kohtades, kus mehaanilise laaduri või suurema tõstetehnikaga ligi ei pääse. Voolikuga saab töötada luukide, kanalite ja seadmete vahelt ning eemaldada materjali täpsemalt. See ei tähenda, et iga katel puhastatakse ühtemoodi. Õige lahendus valitakse katla ehituse, tuha koguse ja seisaku ajaraami järgi.
Tööala puhtus vähendab ka seadmeriski
Katlamajas levinud tuhk ei mõjuta ainult inimesi. Peentolm võib koguneda mootoritele, kaablitele, anduritele ja juhtimiskappide ümbrusse. Mõnes kohas on tegemist peamiselt koristusvajadusega, teises kohas võib tolm mõjutada seadmete jahutust, hooldatavust või tuleohutust. Seepärast tuleb puhastust vaadata tervikuna, mitte ainult kolde või tuhapunkri sees.
Elektrifiltri, tuhakäitlussüsteemi ja katla ümbruse puhastamine tuleks siduda samasse hooldusplaani. Kui tuhk eemaldatakse ainult ühest sõlmest, kuid transporditeed, alused ja lähedal asuvad pinnad jäävad puhastamata, kandub osa materjalist järgmiste töödega tagasi süsteemi. Puhas tööala lihtsustab ka visuaalset kontrolli: lekkeid, kulunud tihendeid ja kahjustunud kinnitusi on lihtsam märgata, kui need ei ole tuhakihi all.
Pärast põhitöö lõpetamist tasub puhastada käiguteed ja tööpiirkonna servad. See on koht, kus sageli hoitakse aega kokku, kuid hiljem liigub järelejäänud tuhk jalanõude, rataste või õhuvooluga mujale hoonesse. Töö üleandmisel peab ala olema sellises seisus, et järgmine hooldusbrigaad saab alustada oma tööd ilma lisapuhastuse ja ebavajaliku kokkupuuteta.
Plaaniline puhastus on odavam kui avariiline sekkumine
Tuhakäitlussüsteemi puhastust ei tasu ajastada ainult siis, kui läbilaskevõime on juba langenud või tuhk hakkab väljuma valest kohast. Avariiline puhastus toimub sageli surve all: tootmine ootab käivitust, tööala on keeruline ja vajalikud ligipääsud pole ette valmistatud. Sellises olukorras suureneb nii seisaku maksumus kui ka ohutusrisk.
Plaanilise puhastuse sagedus sõltub kütusest, katla koormusest, tuha omadustest ja süsteemi konstruktsioonist. Puiduhake, turvas, pellet, jäätmekütus ja muud kütused jätavad erineva koguse ning käitumisega tuhka. Üks kindel intervall ei sobi kõigile. Mõistlik on jälgida varasemaid puhastustöid, tuha kogunemiskohti ja seadme tööparameetreid ning teha nende põhjal hooldusgraafik.
Hoolduspäevik annab siin praktilise aluse. Kui kirjas on puhastatud alad, eemaldatud kogused, avastatud takistused ja töö kestus, saab järgmise seisaku paremini kavandada. Samuti aitab see võrrelda, kas tuha kogunemine on tavapärane või viitab muutusele põletusprotsessis, õhujaotuses või tuha transpordis.
Selge tööjaotus hoiab seisaku lühikesena
Katlamaja käitaja tunneb seadet ja vastutab ohutu seiskamise eest. Puhastustöö teostaja vastutab kokkulepitud puhastusmeetodi, tehnika kasutamise ja tööala korrashoiu eest. Kui need rollid on enne tööpäeva selged, jääb ära olukord, kus vaakumauto, tööjõud või vajalikud luugid ootavad üksteise järel.
Hea töökorraldus sisaldab vähemalt nelja asja: puhastatavate kohtade kokkulepitud järjestust, ligipääsude valmisolekut, eemaldatud tuha käitlemise lahendust ning üleandmise tingimusi. Kui töö toimub lühikese seisaku ajal, tuleb arvestada ka teiste brigaadidega. Keevitus-, remondi- ja puhastustööd ei mahu alati samasse ruumi korraga, eriti kui tolmu levikut on vaja piirata.
Lundeks kasutab katelde, elektrifiltrite ja tootmisruumide puhastamisel vaakumtehnoloogiat, et eemaldada tuhk ja puistematerjal võimalikult kontrollitult. Töö ulatus lepitakse kokku objekti tegeliku olukorra järgi, sest katla ehitus ja ligipääsud määravad suure osa teostusest.
Millal tuleb töövõte üle vaadata?
Kui katlaruumis on pärast puhastust regulaarselt tolmukiht, töötajad puutuvad tuhaga kokku rohkem kui vaja või hooldustööde aeg pikeneb, ei pruugi probleem olla ainult töömahuga. Sageli on vaja muuta puhastuse järjestust, parandada ligipääse või võtta kasutusele sobivam eemaldusmeetod. Sama kehtib siis, kui tuhk koguneb pidevalt ühte kindlasse punkti või transpordisüsteemi ümbrusse.
Tuhakäitluse riskide vähendamine katlas ei seisne üksnes isikukaitsevahendites. Need on vajalikud, kuid kõige parem tulemus tuleb siis, kui tuhk ei pääsegi asjatult õhku, käiguteedele ja seadmete peale. Kontrollitud eemaldus, korras tööala ja õigel ajal tehtud puhastus jätavad hooldusmeeskonnale ruumi teha oma põhitööd – hoida katel töökorras ja tootmine liikumises.
Järgmise seisaku kavandamisel tasub vaadata mitte ainult seda, mida on vaja remontida, vaid ka seda, milline tuhk tuleb enne remonti ohutult eest ära võtta. Kui puhastus on tööplaani osa, mitte viimase hetke lisaülesanne, on tulemus nähtav juba enne katla uuesti käivitamist.


