Katla või elektrifiltri puhastamisel ei ole küsimus ainult selles, kuidas tuhk ruumist välja saada. Tuhakäitluse meetodite võrdlus peab arvestama tööala ligipääsu, tuha kogust ja omadusi, tootmisseisaku pikkust ning töötajate kokkupuudet tolmuga. Valesti valitud tööviis tähendab sageli rohkem käsitööd, tolmuseid ruume, pikemat seisakut ja suuremat puhastusmahtu pärast põhitöö lõppu.
Katlamajades ja tootmisüksustes kasutatakse enamasti käsitsi kogumist, mehaanilist transporti, märgkäitlust või tööstuslikku vaakumpuhastust. Ükski meetod ei sobi igasse olukorda. Praktikas määrab parima lahenduse see, kus tuhk paikneb, kas süsteem on hoolduseks seisatud ning kui puhtaks peab tööala pärast tööde lõpetamist jääma.
Tuhakäitluse meetodite võrdlus töötingimuste järgi
Tuhakäitlust tasub hinnata mitte ainult seadme või töötunni hinna järgi. Oluline on kogu töö mõju: ettevalmistus, materjali kogumine, laadimine, puhastamine, töötajate arv, järelkoristus ja tootmise taaskäivitamine. Kui meetod jätab suure osa tolmust ruumi, kandub see edasi käiguteedele, seadmetele ja ventilatsiooniavadesse. Siis ei ole töö tegelikult lõppenud.
Käsitsi kogumine ja kottidesse laadimine
Käsitsi kogumine labidate, harjade ja kottidega on väikese tuhakoguse puhul kõige lihtsam alguspunkt. Meetod sobib näiteks siis, kui puhastada tuleb üks väike kamber, ligipääs on hea ning materjal ei ole peentolmune. Vajalik tehnika on minimaalne ja töö saab alata kiiresti.
Piirang tuleb nähtavale suuremate koguste ning peene lendtuha korral. Materjali tõstmine ja ümberlaadimine paiskab tolmu õhku, isegi kui kasutatakse isikukaitsevahendeid. Käsitöö on aeglane, füüsiliselt koormav ning sõltub palju sellest, kui hästi mahutid ja tööala on ette valmistatud. Kitsastes katlaruumides võib kottide vedu tähendada lisaks ebamugavat liikumist ja suuremat komistamisriski.
Käsitsi kogumine ei ole tavaliselt hea valik elektrifiltri punkrite, katelde alumiste osade ega suure tuhaladestusega ruumide puhastamiseks. Nendes kohtades kasvab töömaht kiiresti ning tolmu kontrollimine muutub keeruliseks.
Mehaaniline transport ja laadurseadmed
Konveierid, tigukonveierid, frontaallaadurid ja muud mehaanilised seadmed on mõistlikud siis, kui tuhk või räbu liigub kindlal marsruudil ja tööala on avar. Pidevates protsessides võimaldab mehaaniline süsteem materjali suure koguse kiiresti kogumispunkti suunata. Kui lahendus on statsionaarselt rajatud ja korralikult hooldatud, vähendab see käsitöö vajadust.
Selle meetodi nõrk koht on paindlikkus. Laadur vajab liikumisruumi ja tugevat pinda, konveier aga kindlat paigaldust ning toimivat süsteemi. Katlamaja sisemuses, platvormidel, treppide läheduses või seadmete vahel ei pääse suurem tehnika sageli vajalikule alale. Samuti ei eemalda laadurseade peent tolmu pindadelt ega nurkadest, kuhu materjal on töö käigus kogunenud.
Mehaaniline käitlus võib olla hea osa suuremast süsteemist, kuid hoolduspuhastuse ajal vajab see sageli kõrvalmeetodit. Kui enne käivitamist tuleb puhastada põrandad, šahtid, tugikonstruktsioonid või seadme sisemised tsoonid, jääb üksnes laaduri või konveieri kasutamisest väheks.
Märgkäitlus ja tuha sidumine veega
Vee kasutamine aitab piirata lendtolmu ning võib sobida teatud tüüpi tuha või räbu korral. Märgkäitluse eelis on selge: niisutatud materjal ei lendu sama kergesti ning seda on mõnikord lihtsam koguda. Seda lahendust kasutatakse eelkõige seal, kus protsess ja olemasolev käitlussüsteem on vee lisamisega arvestanud.
Samas muudab vesi tuha raskemaks ja tekitab muda. See tähendab suuremat veetavat massi, võimalikku äravoolu- või reoveekäitluse küsimust ning vajadust hinnata, kas niiskus võib kahjustada seadmeid või hoone konstruktsioone. Kui töö toimub elektriseadmete, kaablite või korrosioonitundlike pindade lähedal, ei ole märgmeetod sageli sobiv.
Märja tuha eemaldamine võib vajada eraldi mahuteid ja transporti. Kui eesmärk on ruum kiiresti kuiva ning hooldustöödeks valmis saada, ei pruugi vee lisamine tööaega vähendada. See lihtsalt viib osa tööst järgmisse etappi.
Tööstuslik vaakumpuhastus
Tööstuslik vaakumpuhastus sobib hästi kuivale tuhale, lendtolmule ja puistematerjalile, eriti siis, kui tööala on kitsas või seadmete vahel raskesti ligipääsetav. Materjal liigub vooliku kaudu suletumalt kogumismahutisse. See vähendab ümberlaadimiste arvu ning aitab hoida katlaruumi, käiguteed ja kõrvalruumid puhtamana.
Vaakumtehnoloogia tugevus on täpne töö. Võimalik on eemaldada tuhka katla alt, kanalitest, punkritest, elektrifiltri tsoonidest, põrandalt ja konstruktsioonide vahelt ilma, et materjali peaks esmalt labidaga hunnikusse koguma. Voolikuga pääseb kohtadesse, kuhu laadur ei mahu ja kuhu konveierit ei ole otstarbekas rajada.
Meetodi tulemus sõltub siiski seadme võimsusest, filtreerimisest, vooliku pikkusest, materjali omadustest ja töö korraldusest. Väga kuum tuhk, suure fraktsiooniga räbu või niiske, kivistunud materjal võib nõuda erilahendust või eeltööd. Vaakumpuhastus ei asenda alati purustamist, avamist ega mehaanilist transporti, kuid sageli vähendab see nende tööde mahtu märgatavalt.
Mida võrrelda enne töömeetodi valikut?
Hooldusjuhi jaoks ei ole mõistlik võrrelda ainult tööpäeva maksumust. Parem on võrrelda, kui palju aega kulub katla või tootmisala täielikult puhastatud seisundisse viimiseks. See hõlmab ka ettevalmistust, töötajate liikumist, järelkoristust ning aega, mis kulub enne järgmise hooldustöö või käivitamise alustamist.
Esiteks tuleb hinnata materjali. Kuiv lendtuhk käitub teisiti kui niiske tuhk, paakunud tuhk või räbu. Peen materjal levib kergesti õhus, suuremad tükid võivad ummistada kitsamaid süsteeme ning paakunud ladestus võib vajada enne eemaldamist lahtilõhkumist.
Teiseks määrab palju ligipääs. Kui töökoht asub mitme meetri kõrgusel, läbi väikese luugi, torustike vahel või piiratud kandepinnaga platvormil, on materjali käsitsi väljatoomine aeglane. Vaakumvoolik võimaldab sellises olukorras hoida kogumisseadme sobivas asukohas ning suunata töö otse puhastatavale alale.
Kolmandaks tuleb vaadata seisakuakent. Plaaniline puhastus tehakse sageli lühikese seisaku jooksul, mil samas piirkonnas töötavad ka mehaanikud, keevitajad ja elektritöötajad. Tolmu levik ning materjalihunnikud takistavad teisi töid. Suletum kogumisviis aitab tööalasid paremini järjestada ja vähendab olukordi, kus üks tööetapp määrib ära juba puhastatud tsooni.
Neljandaks tuleb arvestada tööohutusega. Tuhk võib sisaldada tervist kahjustavat peentolmu ning töötaja kokkupuude suureneb iga tõstmise, kallamise ja kotivahetusega. Tehniline lahendus ei vabasta tööohutuse nõuetest, kuid vähendab käsitsi tehtavate materjalikäitlustoimingute hulka. Vähem käsitööd tähendab tavaliselt ka vähem rasket tõstmist, libisemist ja komistamist.
Vaakumtehnoloogia koht katlamaja hoolduses
Vaakumpuhastus ei ole ainult koristus pärast remonditöid. Hästi planeeritud töö korral on see osa hooldusprotsessist. Enne seadme avamist saab eemaldada ligipääsuteedelt kogunenud tuha. Töö käigus saab puhastada tsoone etappide kaupa. Pärast remonti saab eemaldada jäägid, mis võivad käivitamisel liikuma hakata või ventilatsiooni kaudu ruumi tagasi kanduda.
Elektrifiltrite puhastamisel on eriti oluline kontrollida, kuhu eemaldatav materjal liigub. Kui tuhk jääb ruumi lahtiselt, kandub see töötajate jalanõude, töövahendite ja õhuvooluga edasi. Vaakumtehnoloogia aitab materjali koguda otse tekkekohast ning hoida tööruumi korrastatumana ka siis, kui puhastus toimub keerukas seadmesiseses alas.
Lundeksi tööstusliku vaakumtehnoloogia teenus on mõeldud just sellisteks töödeks, kus katla, elektrifiltri, lao või tootmisruumi puhastamisel on vaja ühendada töökiirus, ligipääs ja puhtus. Töömeetod valitakse objekti tegeliku olukorra järgi, mitte ainult materjali nimetuse põhjal.
Parim meetod on sageli kombineeritud lahendus
Suure tuhakoguse korral ei pea valima ainult ühe meetodi vahel. Näiteks saab paakunud materjali esmalt mehaaniliselt lahti võtta, suurema fraktsiooni eemaldada sobiva laadimislahendusega ning peentolmu ja jäägid koguda vaakumiga. Nii ei kasutata vaakumseadet tööks, milleks sobib paremini muu tehnika, ega jäeta peentolmu lahendada meetodiga, mis seda kontrolli alla ei saa.
Plaanilise hoolduse puhul tasub töövõtjal enne töö algust teada katla või filtri seisundit, hinnangulist tuhakogust, ligipääsupunkte, võimalikke kõrgustöid ning ajavahemikku, mil seade on seisatud. Mida täpsem on lähteinfo, seda paremini saab tööjärjekorra paika panna ja vältida ootamist objektil.
Järgmise puhastuse planeerimisel tasub küsida üks praktiline küsimus: kas valitud meetod eemaldab ainult suurema tuha või jätab tööala ka järgmisele tööetapile valmis? Katlamajas annab just sellele küsimusele antud vastus sageli kõige selgema aluse õige tuhakäitlusviisi valimiseks.