Katla tuhastamine, elektrifiltri puhastus või puistematerjali eemaldamine ei ole ainult koristustöö. Kui tolm pääseb tööalalt tootmisruumi, satub see seadmetele, käiguteedele ja töötajate hingamistsooni. Küsimus, kuidas vähendada tolmuriski hooldusel, tuleb lahendada enne töö algust – mitte siis, kui nähtav tolm on juba ruumis levinud.
Tööstusobjektil tähendab tolmurisk korraga mitut asja: töötajate kokkupuudet peentolmuga, nähtavuse halvenemist, libedamaid pindu, seadmete saastumist ning mõne materjali puhul ka tule- ja plahvatusohtu. Kõiki riske ei saa ühe võttega kõrvaldada. Tulemus sõltub materjalist, töökoha ehitusest, ligipääsudest ja sellest, kas seade on hoolduse ajaks täielikult seisatud või töötab kõrvalprotsess edasi.
Alustage tolmu tekkekohast, mitte põranda puhastamisest
Kõige kulukam viis tolmu ohjata on koristada seda pärast töö lõppu kogu ruumist. Tõhusam on siduda eemaldus kohe tekkekohaga. Katla sisemuses, tuhapunkris, elektrifiltris või laos tuleb lahtine materjal koguda enne, kui see liigub õhuvoolu või kandub jalanõude ja töövahenditega edasi.
Harja, suruõhu või tavapärase koputamise kasutamine võib tunduda kiire, kuid sageli paiskab see peenosakesed üles. Eriti probleemne on see suletud ruumides ja kohtades, kus ventilatsioon suunab tolmu kõrvalasuvatesse tsoonidesse. Suruõhuga saab puhastada üksikut detaili ainult siis, kui tolm on samal ajal kindlalt kinni püütud. Vastasel juhul vahetab saaste lihtsalt asukohta.
Tööstuslik vaakumtehnoloogia eemaldab tuha, tolmu ja puistematerjali kontrollitult. Materjal liigub vooliku kaudu kogumismahutisse, mitte tööruumi õhku. See vähendab järelpuhastuse mahtu ning aitab hoida hooldusala selgena ka töö käigus.
Hinnake materjali omadusi ja töökoha eripära
Tolm ei ole ühesugune. Kuiv tuhk käitub teisiti kui niiske puistematerjal, mineraaltolm teisiti kui peen orgaaniline tolm. Mõne materjali puhul on põhirisk tervisekahjustus, teise puhul seadmete kulumine või tuleoht. Seetõttu ei saa töömeetodit valida ainult eemaldatava koguse järgi.
Enne töö alustamist tasub läbi vaadata, kust materjal tuleb, kuhu see kogutakse ja millised seadmed jäävad tööala lähedusse. Tähelepanu vajavad ka kitsad käigud, kõrgustes paiknevad puhastusavad, kuumad pinnad ning alad, kus töötab samal ajal muu personal. Kui materjali koostis või võimalik ohtlikkus ei ole teada, tuleb see enne tööde planeerimist selgeks teha.
Tööseisak peab olema piisav, kuid mitte pikem kui vaja
Hoolduse eesmärk ei ole ainult puhas seade. Sama oluline on saada see kiiresti ja ohutult tagasi töösse. Selleks tuleb kokku leppida, millal seade seisatakse, kes vastutab sulgemiste ja lukustuste eest ning millal võib tööala taas avada.
Liiga lühike ettevalmistus suurendab tolmu leviku riski. Liiga pikk seisak kasvatab tootmiskulu. Hea töökorraldus leiab nende vahel praktilise tasakaalu: puhastusmeeskond saab tööalale ligi kohe pärast ohutut seiskamist ning vajalik tehnika on kohal enne, mitte pärast seadme avamist.
Eraldage tööala ja hoidke liikumisteed puhtad
Tolm liigub sageli sinna, kuhu inimesed liiguvad. Seepärast tuleb hooldusala eraldada nii, et kõrvalistel töötajatel ei oleks põhjust sealt läbi käia. Vajadusel suletakse uksed, kaetakse avad või kasutatakse ajutisi tõkkeid. Eesmärk ei ole teha tööruumi keeruliseks, vaid piirata tolmu levikut puhtamatesse tootmis- ja laoruumidesse.
Oluline on läbi mõelda ka voolikute, kogumisseadmete ja materjali väljaveo teekond. Kui voolik jookseb üle peamise käigutee või kogumismahuti paikneb ukseavas, tekib korraga komistamis- ja töökatkestuse oht. Selge liikumisskeem hoiab töö kiirena ning vähendab võimalust, et juba eemaldatud materjal kandub tagasi objekti.
Puhastust ei tasu käsitleda ühe ruumi või seadme piirides. Kui katlamaja põrand, trepid ja käigud jäävad pärast hooldust tolmuseks, jõuab saaste tööjalatsite, rataste ja õhuvooluga tagasi. Tööala lõplik ülevaatus peab hõlmama ka ligipääsuteid ja töö käigus kasutatud pindu.
Kasutage tööks sobivat vaakumtehnikat
Tõhus vaakumpuhastus ei tähenda lihtsalt tugevat imemisvõimsust. Seade, voolikute läbimõõt, otsikud ja kogumislahendus peavad sobima eemaldatava materjali ning ligipääsuga. Suure koguse tuha või puistematerjali puhul võib väike teisaldatav seade tähendada tarbetuid tühjenduspause. Kitsas seadmeruumis ei pruugi aga suur tehnika pääseda piisavalt lähedale.
Vaakumtehnoloogia eelis on kontrollitud materjalivoog. Töötaja ei pea kühveldama ja kandma lahtist materjali üle tööala, mistõttu jääb vähem tolmu õhku ning väiksemaks muutub ka käsitöö maht. See on oluline elektrifiltrite, katelde, punkrite ja ladude puhul, kus eemaldatav materjal võib paikneda ebamugavas või raskesti ligipääsetavas kohas.
Lundeks kasutab tööstuslikul puhastusel vaakumtehnoloogiat just selleks, et eemaldada materjal tekkekohast võimalikult puhtalt ja kiiresti. Töölahendus valitakse objekti järgi: katla tuhk, elektrifiltri setted ja lao puistematerjal ei vaja alati sama lähenemist.
Ärge ajage kokku tolmu kogumist ja ventilatsiooni
Üldventilatsioon aitab hoida ruumi õhukvaliteeti, kuid see ei asenda tekkekohast eemaldamist. Vale õhuvool võib peentolmu hoopis laiemalt laiali kanda. Samuti ei taga üksnes isikukaitsevahend, et tööruum ja seadmed jäävad puhtaks.
Kõige kindlam lahendus on mitme meetme koosmõju: materjal kogutakse vaakumiga, tööala eraldatakse, liikumisteed hoitakse korras ning töötajad kasutavad töö iseloomule vastavaid kaitsevahendeid. Kui üks osa sellest ahelast jääb tegemata, suureneb järelpuhastuse ja korduva saastumise tõenäosus.
Õige tööjärjekord vähendab korduvat tolmutamist
Hooldustööde järjekord määrab, kas puhastate ruumi ühe või mitu korda. Esmalt eemaldatakse suurem lahtine materjal, seejärel puhastatakse seadme sisemised pinnad ja alles siis ümbritsev tööala. Kui põrand tehakse korda enne katla või filtri puhastust, tuleb see enamasti uuesti üle käia.
Samal põhjusel tasub vältida eri tööde tarbetut kattumist. Keevitus, seadmete lahtivõtt, puhastus ja lõppkontroll vajavad vahel eri tööalasid ning eri aega. Kui puhastus tehakse teiste tolmu tekitavate tööde keskel, kaob osa tulemusest kohe ära. Hooldusjuhi ülesanne on siduda need tegevused üheks toimivaks graafikuks.
Pärast töö lõpetamist ei piisa visuaalsest muljest. Tuleb kontrollida, et materjali ei oleks jäänud nurkadesse, seadmete alustesse, treppidele ega ventilatsiooniavade lähedusse. Samuti peab kogutud materjal olema nõuetekohaselt käideldud. Puhas tööala ei tähenda ainult seda, et põrand paistab läbi – see tähendab, et tolmu leviku allikas on eemaldatud.
Kuidas vähendada tolmuriski hooldusel plaanilise tööga
Tolmurisk on kõige paremini juhitav siis, kui puhastus ei jää avarii või suure ummistuse järel tehtavaks tööks. Plaaniline hooldus võimaldab valida sobiva seisakuaja, hinnata materjalikoguseid, korraldada ligipääsud ja tuua kohale õige tehnika. See annab ka tootmisele selgema teadmise, kui kaua töö kestab ja millised alad on selle ajal piiratud.
Hooldusvälpa ei saa määrata ainult kalendri järgi. Katla koormus, kasutatav kütus, elektrifiltri töörežiim, materjali niiskus ja hoone ventilatsioon mõjutavad kõik seda, kui kiiresti setted kogunevad. Mõnel objektil on mõistlik teha lühemaid regulaarseid puhastusi, teisel harvemaid, kuid mahukamaid töid.
Hea lähtekoht on fikseerida pärast iga puhastust tegelik materjalikogus, töö kestus ja kohad, kus tolm kõige rohkem koguneb. Nende andmete põhjal saab järgmise hoolduse planeerida täpsemalt. Nii jäävad tootmisseisakud lühemaks, tööala puhtamaks ja ootamatud probleemid harvemaks.
Tolmu levikut ei lahenda üksik koristusring. Kui hooldus on ette valmistatud, materjal eemaldatakse tekkekohast ja tööala antakse üle puhtana, on järgmine käivitus rahulikum ning inimesed saavad keskenduda tootmisele, mitte eelmise töö jälgede likvideerimisele.