Katla tuha eemaldus vaakumiga ei ole lihtsalt koristustöö pärast katla seiskamist. See on hooldustöö osa, millest sõltuvad ligipääs seadmetele, tööohutus, järgnevate remonditööde kiirus ja katlamaja puhtus. Kui tuhk liigub käsitsi või avatud meetodil, jõuab osa sellest paratamatult põrandale, käikudele ja seadmete ümbrusse. Vaakumtehnoloogia võimaldab tuha eemaldada kontrollitult otse kogumismahutisse.
Katlamajades ja soojusjaamades koguneb tuhk kohtadesse, kuhu ei pääse tavapärase koristustehnikaga. Katla põhjas, tuhakäikudes, punkrites, filtrite ümbruses ja seadmete vahel võib materjal takistada hooldust, vähendada läbipääsetavust ning tõsta tolmukoormust. Hästi kavandatud vaakumpuhastus aitab tööala ette valmistada nii, et järgmine tööetapp ei alga koristamisest.
Miks eemaldada katla tuhk vaakumiga?
Tuha kogus ja omadused sõltuvad kütusest, põletusrežiimist ning katlaseadme ehitusest. Puiduhake, pellet, turvas ja muud kütused annavad erineva fraktsiooniga tuhka. Osa materjalist on peen ja lenduv, osa võib olla paakunud või niiskusest tihenenud. Seetõttu ei anna üks töömeetod igas olukorras sama tulemust.
Tööstuslik vaakumseade tekitab piisava imemisvõimsuse, et eemaldada tuhk voolikute ja sobivate otsikutega otse kogunemiskohast. Materjal ei pea läbima mitut käsitsi ümberlaadimist ega jääma põrandale ootama äravedu. See vähendab tolmu levikut ning hoiab katlaruumi ja selle kõrvalalad paremini kontrolli all.
Vaakumiga eemaldamise peamine eelis on töö puhtus. Kuid sama tähtis on töökorraldus. Kui tuha eemaldus tehakse hooldusseisaku ajal kiiresti ja kindla tööjärjekorraga, saavad mehaanikud, keevitajad või katelseadme hooldajad tööalaga varem alustada. Katla seiskamise aeg ei kao täielikult, kuid puhastusetapp ei kujune põhjendamatult pikaks.
Katla tuha eemaldus vaakumiga hooldusseisaku ajal
Kõige tõhusam tulemus sünnib siis, kui puhastus on juba seisakuplaanis arvesse võetud. Praktikas tähendab see, et enne töö algust lepitakse kokku puhastatavad alad, seadme ligipääs, voolikute trass ja tuha kogumiskoht. Nii ei kuluta töömeeskond aega objektil lahenduste otsimisele ega takista samal ajal muud hooldust.
Töö algab tööala ülevaatusest. Vaadatakse, kas katel on ohutult seisatud ja jahtunud, millised luugid või ühendused tuleb avada ning kus asuvad kitsad või kõrgemal paiknevad puhastuskohad. Vajaduse korral eraldatakse tööala, et vältida kõrvaliste inimeste liikumist voolikute ja seadmete läheduses.
Seejärel paigutatakse vaakumseade tööks sobivasse kohta. Pikad imivoolikud võimaldavad töötada ka seal, kuhu suure autoga otse kõrvale ei pääse. Voolikute paigutus peab jätma läbipääsud võimalikult vabaks ja vältima tarbetut hõõrdumist vastu tundlikke seadmeid või konstruktsioone.
Puhastus tehakse etapiti. Esmalt eemaldatakse lahtine tuhk põrandatelt, katla põhjast ja kergesti ligipääsetavatest kohtadest. Seejärel liigutakse sügavamatesse käikudesse, tuhakogumisaladesse või seadmete vahele. Paakunud materjal võib vajada eelnevat mehaanilist lahtistamist. Vaakumtehnoloogia ei tähenda, et igasugune tuhk tuleb alati ainult imemisega lahti, kuid see vähendab oluliselt käsitsi tõstmise ja kühveldamise mahtu.
Pärast põhipuhastust kontrollitakse tööala üle. Eesmärk ei ole üksnes nähtavalt puhas põrand, vaid eemaldatud tuhk kohtades, kus see segaks ülevaatust, remonti või seadme uuesti käivitamist. Kui tööpiirkonnas on elektrifiltrid, konveierid või muu tolmutundlik tehnika, tuleb puhastusjärjekord siduda nende seadmete hooldusplaaniga.
Ohutus algab tuha seisukorra hindamisest
Katlatuhk võib olla peen, kuum, niiske, abrasiivne või sisaldada erinevaid põletusjääke. Töömeetod tuleb valida tegeliku olukorra, mitte ainult materjali nimetuse järgi. Eriti oluline on veenduda, et eemaldatav tuhk on piisavalt jahtunud ning töö toimub objekti ohutusnõuete kohaselt.
Tolm ei tohi liikuda kontrollimatult töötajate hingamistsooni ega kõrvalruumidesse. Seepärast kasutatakse sobivat isikukaitsevarustust ning tööala korraldatakse nii, et tuha kogumine toimub võimalikult suletult. Vaakumiga puhastamisel jääb materjal kogumissüsteemi, mitte lahtistesse hunnikutesse. See lihtsustab ka tööala korrashoidu pärast põhipuhastust.
Ohutus tähendab ka seadmete säästmist. Katlaruumis võivad voolikute läheduses olla kaablid, mõõteseadmed, isolatsioon, torustikud ja automaatikakomponendid. Kogemusega meeskond ei liigu tööalal lihtsalt kiiresti, vaid hoiab töövõtted kontrolli all. Eesmärk on eemaldada materjal, mitte tekitada puhastuse käigus uut remondivajadust.
Millal planeerida puhastust?
Paljudes katlamajades tehakse põhjalikum tuha eemaldus korralise hooldusseisaku ajal. See on mõistlik, sest seade on niigi tööst väljas ja puhastus loob paremad tingimused kontrolliks ning remondiks. Samas ei pea ootama olukorrani, kus tuhk takistab juba liikumist või koguneb seadmete ümbrusesse liiga suureks kihiks.
Puhastuse sagedus sõltub katla koormusest, kasutatavast kütusest, tuha liikumise lahendusest ja ruumi ehitusest. Suure koormusega katel või tolmurohke tuhasüsteem vajab tihedamat tähelepanu kui väikese töömahuga lahendus, kus tuhk liigub hästi suletud süsteemis. Üks kindel ajavahemik kõigile katlamajadele ei sobi.
Märgid, et puhastus tuleks plaani võtta, on üsna praktilised: tuhk koguneb põrandatele kiiremini kui tavakoristusega eemaldada jõutakse, hooldusluukide ja seadmete juurde pääsemine muutub keeruliseks või remondimeeskond peab enne tööd pikalt ala vabastama. Ka korduv tolmu kandumine kõrvalaladele näitab, et senine koristusviis ei hoia materjali piisavalt kontrolli all.
Mida tellija saab enne töö algust ette valmistada?
Töö kiirust mõjutab palju see, kas vajalik info on enne objekti saabumist olemas. Eelkõige aitab teada katla ja puhastatavate alade asukohta, ligipääsu kõrgust ja kaugust, hinnangulist tuha kogust ning seda, kas samal ajal töötavad objektil teised töövõtjad. Kui tuha jaoks on objektil kindel käitluslahendus või eritingimused, tuleb need samuti enne läbi rääkida.
Tööala tasub võimaluse korral vabastada materjalist, mis ei ole puhastusega seotud. See ei tähenda, et tellija peaks tuha ise ära koristama. Küll aga aitab vabam ligipääs paigutada voolikud otstarbekalt ning vähendada aega, mis kulub takistuste ümber tõstmisele.
Lundeks kasutab katlamajade ja tootmisruumide puhastamisel tööstuslikku vaakumtehnoloogiat, et eemaldada tuhk, tolm ja puistematerjal kontrollitult. Töö maht ja lahendus lepitakse alati kokku objekti tegeliku olukorra järgi, sest katelde ehitus, tuha kogunemiskohad ja töökorraldus on erinevad.
Puhas katlaruum teeb järgmise töö lihtsamaks
Katla ümbruse puhastus ei ole kõrvaltegevus, mida teha siis, kui muu töö on valmis. Hästi eemaldatud tuhk annab hooldusmeeskonnale ligipääsu, vähendab tolmuga seotud riske ja aitab hoida seisaku ajakava realistlikuna. Eriti oluline on see objektidel, kus mitu tööetappi peab mahtuma lühikesse seiskamisaknasse.
Kõige otstarbekam on siduda tuha eemaldus katla hooldusplaaniga juba enne seisakut. Kui tööala, ligipääs ja puhastuse ulatus on varakult kokku lepitud, saab katla uuesti tööks ette valmistada puhtamal pinnal ja selgema ülevaatega.